Ära nüüd blokkima hakka

"Oledki boss ju," naeris Jon ja rüüpas õlut. "Vaata, et võim sulle pähe ei hakka," lisas ta sinna juurde. Võim lõi ka tugevamatele pähe. Üsna riskantne asi. Aga Rémy oli seda kohta juba ammu tahtnud ja Jon teadis seda ning uskus, et tema vend saab selle võimuga väga hästi hakkama. Rémy oli tasakaalukas ja kindel kutt. Jon rüüpas taas lonksu õllest. Hmm. "Kui siin juba joomiseks läks, siis ehk peaks midagi kangemat tellima?" arvas Jon. Nooh, mis siin ikka kaua õlle peale raha raisata? Pealegi oli seltskonnas enda täiskaanimine alati parem variant kui üksi veskis kaanimine. Kuigi üksi joomisel olid ka omad plussid. Esiteks ei näinud keegi ja teiseks ei näinud keegi. Plusse kui palju. Jon viipaski kohe käega ja tellis ettekantijalt pudeli tuliviskit.

"Nojah, vist olengi. Boss." Kui endale mitu korda seda sõna korrutada, võibki lõpuks seda uskuma hakata. Boss, boss, boss. Okei, aitab. Võimu pähe hakkamise pärast ta nii palju ei muretsenudki, kuigi loomulikult ta teadis, et selline võimalus oli alati olemas. Iga hetk võis ta ju eneselegi märkamata ülbeks minna. Ja seda mitte ainult selles suhtes, et lihtsalt pisut nips näps, vaid ikka eriliselt üleolevaks. "Aga selleks oledki mul sina ju," muigas Rémy, "et ma ülekäte ei läheks. Tõmbad tagasi maapeale kui vaja." Ja siis pakkus Jon välja, et nad kangemale üle läheks. Njah, avata oli, et kaua ta selle õlle peal ei püsi. Kuigi see jook oli ka hea ju. Eriti veel siis, kui kusagil näiteks jalkamatši jälgida. Ei jää kiirelt purju ja värki. Kutt ei jõudnud nõustudagi, kui vend juba ühe viskipudeli neile tellis ning üsna pea oli see ka lauas, kaks viskiklaasi ühes. "Ja mis sul siis veel uudist? Pole ju nii kaua rääkinud," lausus Rémy, kerge muie huulil. Aga ei olnudki ju! Juba mingi.. umbes nädal?

"Hmm," mõtiskles Jon. "Ega mul muud uudist nagu polegi," kehitas ta viimaks õlgu ja tühjendas oma õllepudeli liigagi isukalt. No aga kui neil seal juba joomiseks läks, siis milleks kangemal kraamil oodata lasta. Ja ta oli jõudnud kaks pudelit õlut alla kaanida selle ajaga mil Rémy ikka veel esimest tühjendas? Wow! Jon avas viskipudeli ning kallas nende klaasidesse seda head jooki. Mmh. Vat see lõhnas küll hästi. Jon rüüpas klaasist lonksu. "Mis üldse toimuma hakkab nüüd?" uuris Jon. "Varsti tuleb tantsupidu vist?" küsis ta. "Midagi välja ka mõelnud olete nendel koosolekutel, kus mind kohal pole olnud?" küsis Zach kergelt naerdes.

Ei olnud esimene! Ta oli vahepeal ju omale ka teise tellida jõudnud. Kuigi ega see väga kaugel omadega ei olnud. Joni vastuse peale ei kostnud ta midagi, sest mida tal ikka öelda oli? Ta võis ju ka midagi talt välja pidistada, aga ilmselt saaks ta sinna juurde ainult selle, et too oli Andrega koos ringi aelenud. Mida muud need armunud ikka tegid! "No meil on mõte midagi lihtsat teha," vastas Rémy, võttes seejärel lonksu enda õllepudelist, olgugi, et tal oli ka klaas viskit ees. "Et jätame ära kõik hullud kostüümid, veidrad dekoratsioonid ja nii edasi ning üritame minna klassikaliseks."