Ma seisan meteoriitide sajus

Täna oli esimene astronoomia klubi liikmete kokkusaamine. Truth is, see tõotas üsna väike istumine tulla, sest uusi liikmeid neil hetkel veel polnud ja vanad olid kas lõpetanud või seekord ei viitsinud tulla. Jon oli seevastu ühel kenal reedesel õhtul pargi sügavamasse ossa telgi üles seadnud ja sinna lõkkematerjali tassinud, ning üldse nende tavapärase "vaatame tähti ja oleme muidu lahedad" spoti väga mugavaks teinud. See plats oli puude poolest üsna hõre. Peaaegu nagu pisike lagendik. No taevast pidi ikka näha olema eks. Siin seal olid mõned suuremad kivid, lõkkeplats oli samuti kividega ääristatud. Ilmselgelt pole nad esimest korda siin. Ning ei, ta polnud Nadine'iga koos sinna metsa tulnud, sest tüdrukul läks aega, nagu alati ja Jon otsustas, et selle asemel, et Väikse Nina järel oodata, ta teeb midagi kasulikku oma ajaga. Näiteks seab telkimispaiga valmis. Magamiskotid olid telgis, snäkid samuti. Joogipoolis jäi Nadine'i teha. Nüüd hakkas Zach lõket üles seadma. Olgem ausad, mingit suurt tähtede vahtimist siit ei tule.

OT: Nadine ja teoreetiliselt kogu meie täheklubi.

Siin kandis oli talvel ka soe. Üsna soe. Nad olid ju Vahemere ääres siiski põhimõtteliselt. Jonil olid jalas erekollased teksad. Tema lemmikud. Kuigi ta teadis, et neid pole eriti tark jalga ajada astronoomia klubi õhtu jaoks. Ometi oli ta seda teinud. Seljas oli tal tumehall t-särk, millel oli musta kulunud trükiga tekst "dance til you drop". Kuti helehall pusa oli telgis, ning tema pusaga samas toonis Converse'i ketside valged ninad olid juba loodusega kokku puudunud. Õõh! Nooruk, kes ühel palgil lõkke ääres istus, kummardus oma jala juurde ja korjas lehekesi ketsininadelt. "Teisi pole," sünas Zach pilku tõstes ning Nadine'i silmitsedes. "Kes ei saanud tulla, kes ei tahtnud tulla," kehitas nooruk õlgu. Wussid! "See Little ajab hirmu nahka õpilastel vist," arvas Zacharie, kui ta end siis lõkke juurest püsti ajas, ning Nadine'i juurde astus. "So, seda alksi on vist natuke liiga palju," naeris Jon. "Väike Nina," muigas kutt ja sasis Nadine'i juukseid. Oli lausa uskumatu, kui Ninette' moodi Nadine läinud oli pärast tüdruku lahkumist. Just käitumiselt no ja tegelikult riietumisstiililt ka, sest varem oli Nadine ju nii korralik. Nüüd olid nahktagid värgid särgid.

"Ta on jah üks.. Pind persses," naeris Jon. Aga tema väga selle vennikese pärast ei põdenud. Kõik teadsid, et see tüüp siin on Duboiside pärast põhiliselt. Liiga äge perekond torkab ilmselgelt silma. Zach isegi ei teadnud, mida sellest teemast arvata. Ta oli Ninette'ga varem suhelnud ja hästi läbi saanud ja nüüd said nad Nadine'iga hästi läbi, pealegi oli nende Direktriss viimase peal mutt. Aga see, et härra Dubois kadunud on ja kohe peale tema kadumist Ninette, kes kõigile teada olevalt daddy's girl oli, samuti kõigi nelja tuule poole kadus, oli kahtlane. Olgugi, et jutud levisid, et neidis käib nüüd Sigatüükas ja mis kõik veel. Olukord oli kahtlane. Siiski püüdis Jon hoida võimalikult neutraalset joont. Kuniks teda surkima ei tulda, on kõik okei ja noo, Duboisid võisid põhimõtteliselt tema truudusega arvestada. Kuidas ta Nadine'i sellises olukorras ikka hülgab. "Meie tundides ta on suht korralik. Aga ega mina teda passi ka," naerid Zach tögavalt, ning võttis pudeli. "Minust suuremaid ju pole," õigustas kutt end, kui siis kerge käeviibutusega pudelilt korgi maha lõi. Käeviibutusega, sest kui sa oled selline pätt, nagu Jon, õpid sa võlukepita võlumisel just sellised trikid ära. Zachile väga meeldis ta maine tegelikult. Kõik arvasid, et ta oli see golden guy või midagi sinnakanti. Head hinded, mängis lendluudpalli, tantsis, laulis, mängis pilli, oli igati tore ja aktiivne. Keegi ei osanud kahtlustada teda öiste joomingute korraldamises. No ja Nadine oli selliste pättuste puhul parim parter in crime, keegi vist ei julgenudki dire tütart pahategudes kahtlustada. Peale selle briti tola. "Kuule, teeks sellele monsieur Little'ile väikse pranki?" pakkus Zach ning rüüpas lonksu oma joogist. Äärmiselt hea idee tema meelest. Teeks ta riided liimiga kokku või midagi näiteks.

"Või me võime seda kõike korraga teha," muigas Jon kavalalt, ning viskas mingi halu tulle. Ta silmitses hetke leeke. "I mean, üks prank oleks üksinda üsna kurb. Mida rohkem, seda uhkem," leidis Zach, mõtlemata üldse sellele, et ministeeriumi töötaja elu põrguks teges teevad nad ka enda elu raskemaks, isegi kui nad kahekesi otseselt vahele e i jää. Aga noo, elu oligi ju elamiseks ja tagajärgedega tuleb tegeleda siis, kui need käes on, mitte mõelda, mis oleks ja mida poleks. Jon rüüpas uue sõõmu magusast joogist. Natuke liiga magus tema maitse jaoks, aga kena alustus. Alksi oli neil ju ropult veel ja Zachi tundes ei jäänud see pudel tema käes viimaseks. See, et nad kahekesi olid ja et alski tunduvalt rohkem oli, kui kahele inimesele, polnud tema süü. Ja ka mitte Nadine'i süü. See oli nende wusside süü, kes kohale ei tulnud. "Kõigepealt võiks asjad laua külge liimida ja siis mingi skunksi või asja ta tuppa lasta. Huvitav, kas ta madusid kardab," arutles Jon, silmi endiselt Nadine'il hoides. Või rotte või midagi. Viiks tallist ühe hobuse talle tuppa. See oleks vägev. Astud uksest sisse ja suksu vahib sulle otsa. Zach turtsatas selle geniaalse mõtte peale naerma.

Jon tõstis enda pudeli vastuseks ja rüüpas sellest lonksu. "Raudselt magab," arvas kutt. Come on. Vana mees juba, ei jaksa nii kaua üleval olla. Wonder, kui vana ta üldse oli. "Ma pidin snäkke tooma?" küsis Jon kulme kergitades. "Ma mõtlesin, et sina tood snäkke," arvas kutt, ning kortsutas siis kulme. Haa, prank! Muidugi ta tõi snäkke. "Sa pidid ju joogid ja snäkid tooma. Sa tahad öelda, et meil on ropult alksi ja mitte midagi süüa?" küsis nooruk kahtlevalt. Nii lihtsalt ta sel naljal ka minna ei lase eks ole. "Ma ju ütlesin sulle..." pomises kutt silmi pööritades, nagu oleks Nadine tõesti seda teha unustanud. "Aah, Väike Nina, millal sa ükskord asju meelde jätma hakkad," raputas Zach lootusetult pead, ning rüüpas lonksu oma joogist.

Jon tegeles neidise kuulamise ajal parasjagu oma muige taltsutamisega. Ja see õnnestus päris hästi, isegi kulmukortsutus süvenes. Duboisid. Need tsikiitad olid kõik ühte moodi, kui nad ärritusid. Ninette' hari läks samamoodi iga pisema asja peale punaseks. Eriti kui keegi julges talle midagi ette heita. Ja siis tuli pidevalt see märkus, et ta on siiski Dubois ja mis mõttes keegi talle midagi öelda julgeb, mis oli tegelikult päris hea argument. Zach ristas rinnal oma käed ning võttis pudelist uue lonksu. Ära nüüd naerma hakka mees. Joogi alla neelanud lubas kutt siiski endale ühe kelmika muige. "Nadine, fuck no, ole tasem nüüd, sa meelitad Little'i kohale oma räuskamisega," hoiatas kutt. "Snäkid on telgis. Ja see on kolmas kord, kui sa selle nalja õnge lähed," lisas Zach nüüd juba naerdes. Oi, ta oli enda meelest ikka üks kuradima vaimukas tüüp. Olgugi, et Nadine oli siin juba sellise näoga, et ta lööb oma pudeli Joni pähe puruks. Ja mitte niivõrd snäkkide puudumise vaid ikka selle pärast, et Jon t e d a süüdistada julges.

Stewart oli alati ööinimene olnud. Nüüd polnud eriti paberimajandust ka, millega tegeleda. Seetõttu võttis mees suuna pargi poole, kus toimuvat astronoomiaklubi kokkusaamine. Aeg oli igati õigustatud, millal siis veel tähti näeb. Taevas oli väga selge, tähtkujud olid hästi eristatavad. Adam mõtles, et jalutab lihtsalt sealt lähedalt mööda, kuid kuulnud karjumist teemal alkohol, kortsutas mees kulme. Neil nii lihtsalt lastigi kooli territooriumil juua? Kõige tipuks kõlas veel klaasiklirin ja mees võttis käed nahktagi taskuist ning oli kiirelt lõkkeplatsi juures. "Õhtust. See on astronoomiaklubi kokkusaamine, jah?" küsis ta ja silmad peatusid klaasikildudel. Pudeli silt oli veel põlemata, ilmselt liiga kaugel leegist.

Selle kiire rahunemise peale Jon panustaski. Ta itsitas vaikselt, astudes tõuke peale vaid pool sammu tagasi. Seda ta rohkem selle pärast, et Nadine mingitki rahuldust tema tõukamisest saaks. Mõelda vaid, kui vihane ta oleks, kui Jon tema ä ä r m i s e l t tugeva tõuke peale üldse ei liiguks. Üldse meeldis Zachile jätta muljet, et Nadine on palju tugevam, kui ta tegelikult oli. Kutt saatis Nadine'i pilguga, silitades silmadega ta tagumikku. Aaah, kuidas mehed ikka kitsaid teksasid naiste jalas armastasid. Ta astus nüüd alko kotini ja tassis selle rohkem telgi juurde. Lõkkesse veel paar halgu lisanud, jäi ta tuld silmitsema. See polnud kunagi hea idee - tuld liiga kaua vahtida. Zach hakkas siis pea alati karjeid kuulma. Sestap rebis ta oma pilgu tulelt ja silmitses Nadine'i, kes endiselt käpuli telgis oli. Joogist lonksu võtnud, lasi ta oma pilgul kenasti tüdruku tagumikul puhata.
And then they had a little trouble (see what I did there?). Jon peitis automaatselt pudeli, mis tal käes oli, seljataha. Faaaaaak! "Khmm, põhimõtteliselt peaks olema jah," sõnas kutt. "Aaga me oleme ainult kahekesi, sest teised arvasid, et täna öösel on liiga külm. So, seda vist klubi istumiseks lugeda ei saa," vastas Zach mehe küsimusele, ning tõusis taas püsti. Deemet. Pidi see rott nüüd siis siia tulema?

Kuulnud neiu üritust asja siluda, mõtles Stewart, et kas teda peetakse idioodiks? Prsh, noored joovad ise kooli territooriumil ja ei võta pärast vastutust. "Tere. Kooli territooriumil on alkoholi vastu täielik nulltolerants. Isegi kui seda ei saa klubi istumiseks lugeda, ei ole alkohol lubatud," lausus mees rahuliku selge häälega. See pudel oli kindlasti hiljuti purunenud, tõestust andis pisike alkoholikogus ühe tervema klaasikillu peal. Muidu oleks see juba ära auranud. Pealegi, Adam kuulis juttu ja klirinat. Tal ei jäänud muud üle, kui sellest hiljem direktrissile teatada. Nadine Dubois, teeb ise enda perekonna mainet maha.

"Jeah, well, sa ei saa tõestada, et me siin midagi lubamatut korda saatsime nii et..." lausus Jon, tema hääl muutus ülbemaks. Mis sa sellise lollakaga ikka teed? "Ma arvan, et sul pole siin rohkem midagi teha," lisas kutt. Kes on tema, et tuleb n e i l e mingeid loenguid pidama. Kurat küll. Jon oli kooli Õpilasnõukogus, sellest tuleks talle üks kuradi suur jama. Mis ta vend veel teeks, kui teda saaks mis jama Jon neile kaela on tirinud. Aga truth was, see düüd ei saanud mitte midagi tõestada, nii et jahm. Tal oli targem lahkuda ja nad rahule jätta. Mingi britt ei tule neile ettekirjutusi tegema.

Stewartil polnud vaja tõendeid taga ajada nagu mõni noorsoopolitseinik. Ta oli aastatega teeninud Ministeeriumi usalduse ja austuse ja talle anti vabadus kasvõi mõni õpetaja välja vahetada kui vaja. Muidugi õpetaja väljavahetamisel pidi ta rohkem aru andma, et miks ta seda arvad ja kes sobiks asendama ja miks, kuid sellised väiksed asjad nagu õpilaste karistamine..."Teil pole vaja seda hääletooni kasutada, tõendeid on piisavalt," ütles Adam ikka selle rahuliku ja selge hääletooniga.

Jon jälgis Nadine'i, kui too klähvima hakkas. Ütlemata seksikas. Kutt pigistas pudelit enda selja taga. "Mul on tunne, et sul... vabandust, teil, neid tõendeid ikka väga pole. Seega, kuna teil siin enam midagi teha pole, võite te minna kuskile mujale nuuskima," sõnas Jon kindlalt. Kriipi mees, käis öösiti metsas luuramas. Mine tea, mida ta siia t e g e l i k u l t oli tegema tulnud. Vaevalt, et ainult nende järele luurama. Äkki tal oli endal ka seal jaki taskus väike plasku. Või äkki just polnud ja nüüd ta tuli nende alksi noolima. Nice try little one!

Mees surus muige alla, kui kõige pisem Dubois häält tõstis. Miks alati nooremad arvasid, et vanemad inimesed olid kooliajal ühiskonna heidikud? Omal ajal oli Stewart Sigatüükas päris korraliku sotsiaaleluga olnud. Toimus ka pidusid, aga enamasti Kolmes Luuas. Seal oli mõnus õhkkond vastupidiselt hetkelisele. "Monsieur, mida te selja taga peidate, kui tohin küsida?" säilitas Adam enda viisakuse. Luuramas, rohkem ikka jalutamas. Ta plaanis ainult klubi kokkusaamisest mööda jalutada, kuid nad tõmbasid enda röökimisega tähelepanu.

Stewartile meeldis oma amet, see töökohustus siin ei olnud tavapärane, ta ei pidanud enda põhitööna mööda koole käima ja neid kontrollima. Põhitegevus toimus Ministeeriumis. "Lähipäevadel ootab teid karistus," lausus Adam. Puberteediiga lõi vist mõnes välja, seda vähemalt Stewart arvas. Mehele oli antud ülesanne kontrollida kooli, alkoholi tarbimine kooli aladel ei aidanud just mainele kaasa.

Jon pööritas silmi, aga vastata ta ei jõudnud, sest Nadine tegi seda tema eest ja oi kui suurejooneline oli tüdruku vastus. Jon ise poleks vist sellise geniaalsusega elusees lagedale tulnud. Ta andis väga rahumeelselt pudeli neidisele ja too kildudeks visatud pudeli silt oli nüüdseks tule poolt kannatada saanud. "Mille eest? Selle eest, et teil pole siin neetud koolis mitte ühtegi viga leida ja siis te mõtlete need välja?" küsis Zach, kätt endiselt selja taga hoides. Oleks imelik, kui ta selle nüüd enda ette tooks. "Teil pole tõendeid ja ühtlasi pole teil õigust meie peale kaebama minna," sõnas Jon täiesti veendunult.

"Homseni," sõnas mees ja võttis suuna koolimaja poole. Ta ei viitsinud hakata ühe puberteediealisele selgitama talle usaldatud ülesandeid. Kui Stewart peaks end koguaeg kellelegi tõestama, läheksid asjad kiirelt allamäge, õnneks oli Adam end Ministeeriumile suutnud tõestada. Tal polnud vaja politseiniku tööd teha, ainult inspektori oma.