O2, palun

Laetitia Deneuve wrote:

Letty järgnes Andrele saali ustest välja. Ta oli midagi palju paremat kui rohesilmne takkias. Kui saaliuks nende järel sulgus, võttis Letty suuna välisuste poole. Nad ju pidid värsket õhku hingama minema. Ometi ei hakka kiskuma mõnd akent koridoris lahti. Ja õues saab ta öelda, et tal on jahe.

Mõttes arvestas Andre (vähemalt püüdis arvestada), kui palju aega ta saab rahulikult olla enne, kui peab hakkama mõtlema saali naasmisele. Nii neli minutit. Neli ja pool, kui arvestada esinejatevahetuseks kuluv aeg, ja ta suutis siiski muljetavaldava kiirusega joosta, kui selleks vajadus tekkis. Praegu aga lonkis noormees välisusteni ja vaatas, kuidas need vaikselt avanesid, et nad välja lasta. Septembri teine nädal ja väärikas kellaaeg tingisid selle, et väljas oli juba üsna hämar, et mitte öelda pime, ning puhus kerge tuuleke. Puhu tema pea tühjaks, palun, et ta saaks saali tagasi minnes mõelda laval trallitamisele ja mitte millelegi muule. Palun. Seisatanud peauksest pisut eemal, hingas Rogier sügavalt sisse ja välja, tõmmates kopsud hapnikku täis.

Letty järgnes vaikides Andrele ja seisatas tema ees. Ta hingas samuti värsket õhku oma kopsud täis ning siis puhus õhku välja. "Päris kena pidu," sõnas neidis naeratades. Ta vaatas Andrele silmadesse. Mitte sõnakesti Joni laulmisest ja sellest, et see võis Andre tujumuutuse taga olla, sest kutt ju ütles, et kõik on korras. Pealegi oli Jon viimane inimene, kellele Andrel praegu vaja mõelda oli. Letty libistas kätega üle oma õlgade ja käsivarte. Väljas oligi päris jahe sellise riietuse jaoks. "Sa saad selle õhtu juhtimisega suurepäraselt hakkama," mainis Laetitia naeratades.

Kui Letty tema ees seisatas, pööras Andre oma silmad neiule, tunnistades temakese lühikesekasvulist kogu - võrreldes temaga oli neidis tõesti lühike. Tuletagem meelde, miks Letty talle lisaks kõigele muule silma oli jäänud: tal oli mingi teema tüdrukutega, kes on temast märgatavalt lühemad. Isegi kontsadel. Laetitia oli. Ja temake oli blond ja roheliste silmadega - just selline, nagu talle meeldis... Täiuslik. Nende side oli olnud täiesti purunematu, kuni ta siiski suurima idiootsusega hakkama sai ja neiust lahku läks. Lollakas. Nüüd, kus nad olid kahekesi, tundis noormees end taas pisut vabamalt, see saalis tekkinud ärevus hakkas lahtuma. Märgates Tamara liigutust, mida ilmestas ka uus jahe tuuleiil, asetas Rogier oma topsi maha - suva, nagu seal mingi malaarianakkus ringi rändaks! - ja libistas pintsaku seljast, et see neidise õlgadele sättida, astunud selleks temakesele lähemale. "Ma tänan," sõnas nooruk kerge naeratuse saatel, hallid silmad jälle Tami rohelistesse uppumas. Oih. Ta jäi jälle võrku kinni.