Totally awesome

Jonil oli koolis passimisest ja seal luuravast väikesest britist viimaks nii villand saanud, et ta hankis endale tuliviski pudeli, ning kadus sellega vanasse vesiveskisse, kus nad ikka vahel läbusid korraldasid. Aga nendel läbudel tegi Jon korralikku nägu, sest üldsus arvas endiselt, et Jon palju ei joo. Phäh! Nüüdseks oli ta juba pool tuliviski pudelit kurgust alla keeranud ja tantsis veski teisel korrusel hammasrataste ja veskikivide vahel väikest hip-hopkava, mille ta käigupealt välja mõtles ja kuhu ta hulgaliselt segaseid elemente lisas. Tegelikult oleks tahtnud seina peksta või midagi, aga tants oli tunduvalt parem eneseväljendusviis kui seina peksmine. Oli laupäeva õhtupoolik ja enamus õppilasi passis koolis oma tubades ilmselt. Who knos. Zach kandis oma lemmikuid kollaseid teksasid, mis siin ilmselt kannatada said, jalas olid tal kreemikarva tennised, seljas valge batmani logoga t-särk ja selle peal kreemikarva pusa, mille lukk täiesti lahti oli. Kapuuts oli kutil peas. Ta libistas end mööda põrandat edasi, ümisedes endale rütmi, ning rüüpas suure sõõmu viskist. Alkoga oli see hea, et kui sa juba päris palju joonud oled, kuskil pool pudelit näiteks, nagu Jon siin, siis kadus see kibe maitse ka ära.

OT: Le Andre

Vot, üks, mida Andre kindlasti enda kohta öelda sai, oli see, et ta ei vajanud alkoholi, käitumaks nagu viimane idioot - ta oligi napakas, peast soe, kuradi sooda, tohlakas ja kõik muud maailma sõnad, kirjeldamaks inimest, kes päris samas kaadris ei tantsi. Ja ta oli selle üle kuradi uhke ka! Igatahes leidis see hull geenius end Bellévie piirkonnas jalutamas - kurat teab, mida ta seal tegi, ehk otsis inspiratsiooni mõne maali jaoks või mõtiskles uue klaveripala üle või midagi, aga kogu see nunnu õhkkond vajas vaheldust, sestap seadis noormees sammud vana veski poole, ronides peagi mööda selle lagunevat kivitreppi üles. Polnud vaja kaugele minna, kui ta ülevalt midagi kuulis - hull loom, sa lähed mingite kahtlaste helide peale uurima, aga Rogier läks - ja leidis eest väga hullu tantsu tegeva... ee, Joni? Tuliviskipudel kuti käes ütles nii mõndagi. "Su vihmatants ei tööta," mainis van Eyck end vastu mingit kaadervärki toetades, mis kergelt naksatas, ristas käed ning tõi näole selle tüüpilise muige, mis temaga alati kaasas käis. Seekord oli nooruk oma tumedatel juustel vabalt näole vajuda lasknud, kus need midagi emotuka taolist moodustasid, ja seljas oli tal sinise-beežiga hallil baasil vabaajasärk, mille ülemised kolm nööpi olid lahti, jalas kivipesuteksad ning kulunud Nike'i tossud - mingid kiviajast pärit ketsid, aga kuradi mugavad.

Jon pööras end paraja piruetiga ümber. "Andre!" hüüdis ta lõbusalt, ning peitis pudeli selja taha. Loll, ta juba nägi seda. Ah, sitta kah. Zach võttis pudeli uuesti välja ja rüüpas sellest sõõmu, pakkudes seda oma kenale publikule. "Life sucks, take a zip!" lausus ta, kuti juurde astudes. Ta toetas oma käe samuti vastu seda kaadervärki ja seisis nii kenasti kutile parajalt lähedal. Ja ta oli kenasti parajalt täis ka. Külm dušš ja tass kohvi oli see, mida ta praegu vajas. "Mis lurkid siin üldse?" küsis Jon siis. Tema tantsu segati. Kurat küll. Nüüd peabki seina peksma. Või mõne muu väljendusviisi leidma.

Ei mingit kohvi sulle, preili! Sa oled täis! Andre ei hakanud demonstratiivselt isegi nägusid tegema, kui alkoholilõhn temani jõudis. Mingi pipstükk ta polnud, kes kangemat kraami suu sissegi ei võta, aga sellist... arulagedat laaberdamist ta ei kannatanud, ja üksi joomine polnud ka just maailma kõige targem tegevus. Napi liigutusega lükkas noormees talle pakutud pudeli kõrvale. "Ei, tänan, täna on "ei alkoholile" päev." Sitta oligi. He just made it up. "Härjapõlvlaste aaret otsisin," vastas Rogier kerge muige saatel, üks kulm kerkimas. Muidugi. Vikerkaare otsa otsis ka. Sest nii peabki!

"Aww," venitas Jon ja tõstis pudeli suule, kummutades selle sisu kurgust alla. Veel natuke ja siis on pudel tühi. Okei, nii natukene polnudki veel. Päris palju oli veel, nagu Jon pudeli lähemal uurimisel märkas. Jehuu. "Siin seda pole," märkis Zach kahjutundega. "Aaaaga kui ma mõnda iiriraibet näen, kes ma anna sulle teada. Little peaks muidu palees passima," irvitas Jon taas eemale astudes. Samm oli veidi tuikuv, aga muidu polnud väga vigagi. Ta tegi ühe pirueti, kaotas tasakaalu, kuid jäi siiski püsti. "So, sa võid minema minna," lisas Jon pilku korraks uuesti Andrele viies. "Et ma saaks oma vihmatantsuga jätkata," irvitas Zach, võttes uue lonksu pudelist. Ju tal oli siis põhjust üksi lakkuda. Kuidi Andrele võis see pilt eriti veider tunduda, sest nooh, inimesed väga ei teadnud tema pisukesest alko murest ja Jon tundus alati viimane inimene olevat, kes alksi vajaks.

Like hell läheb ta minema. Jon ei tundunud selline... tinutaja olevat, kuigi kuti lahkumine viimaselt muusikaklubi koosolemiselt oli pisut ootamatu. Kõik selle Tiny Stu pärast... Mine või ise rääkima, et see tüüp rohkem Jonile kuklasse ei hingaks. Praegu aga polnud Little siin, ainult nemad kaks, ja sestap nägi Andre endal üllast ülesannet Zacharie sellest kurjanektarist vabastada - mida ta tegigi, valides paraja hetke ja napsates siis pudeli enda kätte, et see enda selja taha peita. "Aitab sulle vägijoogist, oled lahe küll," tegi noormees manitsevat häält. Talle ei meeldi klassivenda selliselt näha. Eh, talle ei meeldinud kedagi selliselt näha, kes lakkus, sest seest oli katki. Või midagi.

"No kuule kutt," tegi Jon pahast häält. "Ole nüüd semu ja ära sega end teiste probleemidesse, mis," sõnas nooruk. "Või muidu..." muigas Jon ja põimis käed ümber Andre, tõmmates ta endale lähemale. "Või muidu ma topin su täis," ähvardas Jon, muigega. Ta hoidis ühe käega Andret tugevalt enda vastas ja püüdis teisega viskipudelit kätte saada. Nii tore oleks end täiesti sassi juua ju ja kasvõi üheks ööks kõik unustada. Kasvõi ainult üheks. See oleks nii tore. Peagi lükkas Zach Andre vastu seina. "Anna see pudel," anus ta kuidagi palju hädisemalt ja vaatas Andrele silma.

"Ei," oli Andre resoluutne vastus hoolimata igasugustest meetoditest, mida Jon ka rakendas, et ta pudeli käest annaks. "Sa ei joo rohkem. Küllalt oled juba pruukinud, aitab tänaseks, oled kange mees valmis," jätkas ta oma parima korralekutsuva häälega. Suva, et tal reaalselt mingit autoriteeti polnud peale muusikaruumi - asjapulka mängida meeldis talle ikka ja jälle. Alkohol polnud lahendus - ja kui tunduski olevat ainus lahendus, tuli leida alternatiive, mis niimoodi ei laasta.

Jon ohkas raskelt. "Andre, miks sa pead koguaeg selline kurikas perses olema?" küsis ta. Ta lõpetas selle pudeli rebimise, sest see kunstniku sunnik oli liiga tugev. Sestap toetas Jon oma vaba käe vastu seina, teisega hoidis ta endiselt Andre't tugevalt enda keha vastas. "Ole nüüd semu," palus Jon. "Palun," lisas kutt ning vaatas vaheldumisi mõlemasse kuti silma. Ta ei olnud ju ometi nii bitch, ega ju. Ikka andis ju pudeli tagasi. Zach hingas sügavalt sisse, ning ohkas siis raskelt. Ta oli nüüd palju tõsisem, kui ta enne oli. See lõbusus oli kadunud, nagu suudaks ta lõbus olla ainult siis, kui pudelit käes hoiab. Ometi suutis ta kaine peaga ka tore olla ju. Alkohol oli hea asi, mille taha end peita või midagi. Hea jook millest end segi kammida, kui meel nukraks läks.

Kuule, hea võrdlus! Sest seda ta ju oligi. Kogu aeg? Millal veel? Rest that aside - "Ei, ja sa võid mu lahti lasta, sest ükskõik kui palju sa ka liibukat ei üritaks - sa ei saa seda pudelit kätte," lausus Andre kindlalt. Nagu ta poleks märganud, mida Jon üritab. It'll take a lot more than that to make h i m give up the bottle. Oma napakuses oli ta üsna tugeva iseloomuga inimene (kuidas muidu peaks ta ära kannatama kõik need viltuvaatamised).

"Sa oled üks paras pind persses," pomises Jon. "Nagu mingi isa koguaeg," lisas ta. Ikka veel hoidis kuti ümbert kinni. "Aga sa oled kuradi kuum ja seksikas isa," muigas Zach. "Ja lõhnad ka hästi," lisas ta sinna juurde. "Ja käid hästi riides," lisas Jon veel. Ta nõjatus Andrele lähemale. "Mmmmh," mõmises kutt kui klassivenna lõhna sisse hingas. Seejärel suudles ta kuti kaela. Thake that, liibukas. Mingi hetk pidi kutt valvsuse kaotama. Või siis unustab Jon pudeli ära ja vägistabki Andre ära siin samas, veskis. See oleks ka maruvahva!

Ei vägista siin kedagi. Andrel oli veel mingigi väärikus alles. "Ma tänan, jah," võttis noormees need "komplimendid" vastu, küll üsna jahedalt. Kaela suudlemine oli aga samm, mida ta ette ei näinud, ja hetkeks võis ta vanduda, et põlved lõid nõrgaks. "Oota, oota nüüd..." hakkas nooruk protestima, surudes vaba käe vastu Joni rinda, et kutti eemale lükata... üritada. Selleks läheks kahte kätt vaja. Teine oli selle kuradi pudeliga hõivatud, aga ära anda ta ka seda ei saanud.

"Ära nüüd pirtsuta," muigas Jon. Ta suudles taas Andre kaela, aga juba ahnemalt ja liibus talle tihedamalt lähemale. "Mmmh, sa maitsed hästi," muigas kutt. "Kui sa just mulle midagi paremat pakkuda ei oska, pean ma sind edasi lakkuma," irvitas Zach kergelt, ning suudles taas Andre kaela. Kui kaua üks hetero mees seda talub? Mitte kuigi kaua, arvas Jon. Varem või hiljem saab ta selle pudeli kätte. Loodame, et varem, sest selle pärast sedasi 'kakeldes' võis see asi meelest minna küll.

Here's the catch - Andre ei leidnud, et ta enam nii väga hetero oleks. Aga purjus mehe näppimist ta ka taluma ei pidanud. "Kuule, keela rõõmu nüüd..." püüdis ta Joni korrale kutsuda, tehes uue katse kutti eemale lükata. Drunk people are strong! And persistent! Halb kombo. "Jäta see- jant!" Kurat küll, Jon teadis, mida teeb, it's super effective... aga kuni tal mingigi tahtejõud alles oli... siis see pudel Zachi kätte ei jõua! Never!

Aga Jon ei tõmbunud eemale. Ta liikus suudlustega kõrva juurde ja sealt mööda lõuajoont alla poole, kuni viimaks Andre huulteni. Midagi enamat ütlemata lükkas Zach oma keele Andrele suhu, ning suudles teda ahnelt. Jeap, nüüd hakkas see pudel täitsa meelest minema. Ja isegi see läks meelest, miks ta üldse jooma hakkas. Andre oli nüüd siin ja nüüd oli kõik hästi. Eks ole. Jon tõmbas käe seinast eemale, teine hoidis endiselt klassivenda kinni, ning libistas selle kuti särgi alla. Mmmh, soe nahk.

Ee, pudel on praegu vist väga väikese tähtsusega... Andre tahtis uue protestilainega lagedale tulla, sest ilmselgelt jäi tema jõust sellises koguses, nagu seda oli, väheks, aga isegi viimane võimalus midagi öelda võeti talt ära. Jon maitses väga viskiselt - talle ei meeldinud viski eriti, vein oli parem... hea aeg hakata oma alkoholieelistuste peale mõtlema - Houston, we've got bigger problems! Saaks ta nüüd selle pudeli käest panna, saaks ehk Joni eemale lükata... mida see hull endast õige mõtleb? Lase jah pimesi lahtiseid pudeleid kuhugi kukkuda. Püüded purjus kutt eemale lükata jätkusid, kuigi, pidi Rogier möönma - olgu Zach nii purjus kui tahab, ta suudleb hästi.

"Mmmh," mõmises Jon pahaselt. "Ära nüüd piparda," sõnas ta hetkeks suudlusest eemale tõmbudes, ning jätkas siis kuti ahne suudlemisega. Ta käsi libises mööda Andre keha ülespoole. Järsku hakkas klassivenna käsi nende vahel teda kuidagi eriti segama ja ta võttis oma käe Andre särgi alt välja, tõmmates kuti käe nende vahelt ära. Nüüd hoidis ta muusikaklubi presidendi randmest kenasti kinni, ning tõukas ta uuesti vastu seina, liibudes ise talle tugevalt vastu. Enam ei pääse sa kuskile. Kui ta nüüd nii pirtsakas poleks, saaks oma kätel jälle vabalt ringi liikuda lasta. Hetke kahelnud, libistas Zach siiski enda käe Andre ümbert ära, teisega hoidis endiselt kuti randmest, ning viis selle nooruki ruudulise särgi alla tema kuumale nahale. Mmmh! Vat nüüd oli jälle kõik hea.

God damn it, ta on nurka surutud! Ei olnud hea... Noh, mitte nii hea, nagu Jon leidis. Viimases hädas läks Andre ikkagi pimesi passitamise peale ja püüdis pudelit kuhugi tasasele pinnale püsima saada - õnnestus lõpuks, nii et see klirina saatel kohe oma ajutiselt aluselt alla ei lennanud. Now for the other situation... Üks käsi oli tal jälle vaba, ja sellega püüdis ta Joni taas eemale lükata, et ise kuti ja seina vahelt ära nihkuda. Ta e i l a s e end niisama lihtsalt ära kasutada, sest keegi purjus hing leiab, et tema on praegu see must-have merchandise... Oleks tegemist mõne teise olukorraga, kus pole näiteks alkoholi ja sellist jonni sisse segatud, siis ta ehk isegi... Aga ei, praegu oli praegu. "Lõpeta ära," üritas noormees klassivenda korrale kutsuda, kui end hetkeks suudlusest vabaks vingerdas.

"Ei lõpeta," torises Jon, kui tundis, et midagi on jälle nende vahel. "Nahhui sul neid käsi nii palju on," pomises Zach kulme kortsutades ja tiris jälle oma käe Andre särgi alt välja, haarates nüüd ka teisest klassivenna randmest. "Ole nüüd pai kiisu," muigas Jon, kui uuesti Andre kaela suudles. Ta oli vägagi järelandmatu. Samas oli tema kahjuks ta alkoholist tingitud uimasus ja kerged tasakaaluhäired. Need viimased suutis ta muidugi kenasti selle taha varjata, et põhimõtteliselt toetas end Andre peale, kes omakorda vastu seina toetas. Pikali kukkumine oli võimatu. Vähemalt hetkel. Seega sai Jon rahumeelselt kuti kaela suudlemist nautida.

Great. Mõlemad käed teovõimetud ja Jon jälle tema kaela kallal. No kurat, kus võttis põlved nõrgaks... Hakka või paluma, et ta lahti lastaks - mitte et purjus inimene palveid kuulda võtaks, mis. E r i t i sellises olukorras. "Jätkame siis... kui sa kaine oled... okei?" püüdis Andre mingisugust alternatiivi välja tuua. Püüa jah hoogu sattunud purjutajale öelda, et sorry bro, homme jälle. Aga proovida ju võis, nii või teisiti polnud tal paremaid variante võtta.

Aii, nüüd tuli Jonile meelde, et tal tegelikult oli pudel kuskil, sest ta oli purjus ju. Nooruk tõmbus suudlusest eemale ja silmitses Andre käsi. "Niisiis," pomises Zach. Ta lasi mehe käed lahti, aga libistas kohe enda käed ümber klassivenna ja lihtsalt tõstis ta õhku, keerates neid ümber. "Vot nii," sõnas ta, seistes nüüd ise seljaga seina poole. Nüüd nägi ta ka, kuhu see väike vennike pudeli oli sokutanud. Zach lasi klassivennast lahti ja haaras pudeli enda kätte. Kiiresti kiiresti asus ta seda tühjendama, enne kui Andre jälle kallale tuleb. Ruttu ruttu pudel tühjaks nüüd!

Kurat! Kuradi kurat! Keelevääratus missugune... Vähemalt nii palju oli tal eelist, et tal olid kaine inimese refleksid, ja kui teda nii lihtsalt ka ringi tassiti, siis pudeli saab ta ikka kätte... Laskmata Jonil oma vastavastatud leidu kaua nautida, väänas Andre pudeli taas kuti käest ja taganes, peites vägijoogi taas enda selja taha. Tundus, et väga palju Zach pudelist õnneks võtta ei jõudnud. Hilisemad elamused, kui klassivend üles ärkab, on muidugi kolossaalsed, aga... oh jessas. Ole nagu lapsehoidja. Lapsehoidja, keda niisama suudeldakse ja käperdatakse. Dear Lord, forgive me for I have sinned...

"MMmmrrrhhh!" urises Jon. "Sul tõsiselt on midagi viga? Ütle? Kas sul on midagi viga? Ma ütlen ise. Sul on midagi viga mees," seletas ta valjuhäälselt. Aah, say hello do the dark Jon. "Miks sa pead selline tuust olema? Mis see sinu asi on, mida ja palju ma siin lakun?" joomes inimese õel jutt, millele ta üldse ei mõtle tegelikult. "Sa oled täielik debiilik. Anna siia see!" käskis Zach ähvardavalt Andre poole astudes. Ta ei viitsinud enam seda musimaratoni korraldada. Ilmselgelt see ei mõjunud. Või mõjus. Või ei mõjunud. Aah, kes sellest enam aru saab. Point oli selles, et tal oli seda neetud pudelit v a j a ja mitte vähe.

Purjus inimesega vaielda? Ei, tänan! Kaine pool oli see, kes facepalmis ja minema kõndis. Aga vihale suutis ta Joni ajada küll. Great. Another success story. "Tere-tere - ei anna!" teatas Andre kindlalt, püüdes seljatagusel silma peal hoida - et ta end jälle, selg ees, kuhugi tupikusse ei tagurdaks. Et mingisugunegi pääsetee jääks. Saaks Joni magama, oleks hästi... Selle peale, et see pudel lihtsalt kaotada, ta praegu ei tulnud.

Või kallaks selle sisu jõkke või lihtsalt maha. "Anna see siia, see pole sinu oma, kurat võtaks!" käratas Zach, ning astus mitu sammu taas Andre poole. Jon seisatas ning ohkas lootusetult. "Andre," alustas ta. "See pudel pole sinu oma. Sa ei tea, miks mul seda vaja on eks ole. Anna see siia ja me oleme kõik õnnelikud," püüdis ta kutti nüüd rahulikult ümber veenda. Äkki ta peaks lihtsalt kuskile oimetuks kukkuma end, saaks ka rahumajja.