You better be sleeping

Viimasel ajal küll ei olnud Rémy ülesandeks mööda koolimaja patrullimine, aga ta oli sellise väikestviisi ööeluga juba varasemast ajast harjunud ning tal ei tekkinud mingit probleemi selle ühelt lihtsalt liikmelt üle võtta. Paljud teised eelistasid nii kui nii magada, erinevalt temast, kes tal enam väga vara und ei tulnudki. Eks muidugi oleks olnud ka võimalus olla oma toas ja tegeleda millegi muuga, aga need norskavad klassivennad häirisid veits. Niisiis jalutas kutt öösel, kui teistel juba öörahu oli, mööda koolimaja poiste tiiba ringi, eeldamata, et keegi tõepoolest seal hetkel liikuda võiks.

Léon'il läks uni ära ja ta otsustas natuke mööda koolimaja kõndida, et mitte enda nihelemisega toakaaslast üles ajada. Toakaaslane oli nimelt väga kerge unega. Michel jalutas koridori peal, kuni märkas lähenevat musta kuju. Kes see olla võis? Valgustus oli ka hämar, see ei aidanud isiku tuvastamisele üldse kaasa.

Mõnda aega endiselt tühja koha peale ringi jalutanud, tundus Rémyle, nagu ta oleks näinud mingit kogu eemal. Kaks võimalust - kas tegu oli luuluga või tõepoolest rikkus keegi reegleid, minnes öörahu ajal välja jalutama. Noh, muidugi see võis ka olla üks õpilasesinduse liikmetest, kes samuti sinna juhuslikult patrullima oli läinud või mõni õpetaja, kellel und ei tule. Need võisid raudselt ka niisama ringi käia. Olgu, kes see oli, läks kutt inimkogu suunas, sest kui tõepoolest ei olnud tegu ühega neist kahest viimasest, vaid lihtsalt ühe õpilasega, sai ta rakendada oma bossiomadusi, ajades kellegi magama. "Hei," sõnas ta, kui oli piisavalt lähedale jõudnud, aga siiski veel mitte ära tuvastanud, kellega tegu. Äkki tunneb hääle järgi ära.

"Hei, hei," muigas Léon. Rémy, right? Hääl vähemalt tundus selline. Michel lähenes ikka veel klassikaaslasele. Noormehele ei meenunud hetkel fakt, et Rémy võis hakata bossi mängima. Ega nad said neutraalselt läbi, Léon ei uskunud, et, Chevalier hakkaks ülbitsema või vinguma.

Igatahes ühelegi õpilasesinduse liikmele ega õpetajale see hääl ei kuulunud, kuid tuttav oli see muidugi. Pisut mõtlemist ja küll ka nimi meelde tuleb. "Ja mis ajab sind enda toast välja? Öörahu ajal," uuris ta, vihjates selgesti sellele, et ta tegelikult ei peaks seal hetkel olema. Rémy ei olnud ülbe tüüp, mistõttu ta ka kohe kellelegi näkku ei karanud. Lihtsalt pisut.. omamoodi.

"Jalad, ikka jalad. Uni läks ära," vastas León ja oli üsna pea Rémy vaateväljas. Noormees istus ühele aknalauale, sest arvas, et siit tuleb nüüd vestlus. Ega ta sellele ära ei oleks öelnud, sest und niikuinii polnud. Michel taipas, et ta oli tulnud ainult sokkide väel.

"Aga kas sa seda tead, et tegelikult ei tohiks sa siin hetkel ringi jalutada, vaid peaksid vaikselt enda toas põõnama?" küsis Rémy muiates, viies seejärel pilgu kutile, kui too täielikult tema vaateväljas oli. Léon! See ütlemata kuum kutt. Kahju ainult, et too hetero oli. Muidu ta temast kaua eemal vist ei püsiks. Ta istus tolle kõrvale aknalaual.

"Tean. Mu toakaaslane on väga kerge unega, ei tahtnud teda üles äratada," vastas noormees õlakehitusega. Léoni hääl oli natuke kare, sest ta hääl oli alati selline peale magamist. Aga jah, uni läks ära ja kohe oli Léon jalul ja koridoris.

"Ma peaksin su tegelikult praegu tagasi sinu tuppa käsutama," lausus Rémy, viies pilgu Léonile. Peaks, aga ta polnud enam kindel, kas ta ka teeb seda. Hetkel oli öö, nad olid kahekesi pimedas ruumis.. Mwahaha. Olgu peale, päris sellised mõtted ka kuti peas läbi ei käinud, aga peaaegu. "Aga kui sul mõni parem mõte on, võin ma hetkel ka läbi sõrmede sellele vaadata," jätkas ta.

"No üks asi on käsk, teine on allumine," muigas Léon. Ta tõesti ei tahtnud praegu enda toas kükitada ja lihtsalt lage vahtida. "Parem mõte...Rääkida? Mida muud siin teha annab," vastas Michel. Ta peas ühtegi muud mõtet ei liikunud, tegelikult oleks võinud kaarte mängida, aga kaardid olid toas. Koridor oli liiga hämar ka, hakkas niigi nõrkadele silmadele.

"Sa tahad öelda, et sa ei alluks mulle?" kergitas Rémy kulme, kaval nägu ilmumas. Tuleb lausa vaadata, kui 'sõnakuulmatu' see Léon siis on kah. Teine lause vihises ta kõrvust mööda - mis rääkimine, prsh, see on way too mainstream - ning kutt tõusis aknalaualt püsti, pannes käed risti enda ette, nähes üpriski selline 'challenge accepted' välja. "Kui ma sulle kohe praegu ütleksin, et marss, oma tuppa magama, siis mis sa teeksid?" uuris ta.

"Mm...Saab näha," muigas Léon. Kui Rémy tõusis aknalaualt, laienes muie veelgi. Mängib enda arvates kõva bossi, jah? "Ma jääksin siia istuma," vastas nooruk. "Või siis tõuseksin, et edasi jalutada," lisas Michel juurde. Nad käisid samas klassis, Léon ei kuuletunud endavanustele.

Mis see vanus siin hetkel loeb? Tema oli el presidente! "Hmm.. see on kehv lugu, sest sa ju tead, et sõnakuulmatud lapsed saavad karistada," pilgutas Rémy kutile silma. No seda võis nüüd küll kahemõtteliselt võtta, eks näis, mis härra hetero Léon selle peale kostab. Või oot - kust ta üldse teadis, et kutt hetero oli? Vist seepärast, et ta polnud teda kunagi kutiga koos näinud..

"Sõnakuulmatud lapsed? Ma pole 5-aastane," ei teinud Léon silmapilgutusest välja. Oli Rémy gei? Siis oli paha lugu. Hetkel kavatses Michel kõike lihtsalt ignoreerida, ta ei viitsinud enda tuppa ka taganeda, seal polnud midagi võimalik teha.

Ah, siiski oli hetero. Rémy naeris vaikselt, viies lõbustatud pilgu Léonile. Aga mis oleks, kui ta kiusaks teda veidike? Ta istus tagasi kuti kõrvale aknalauale, nihkudes talle seekord pisut lähemale. "Ma pole öelnudki, et sa viie aastane oleksid," lausus ta.

"No näed," pomises noormees. Lähedus oli pisut veider, sest nad polnud mingid väga head sõbrad. Michel lootis, et president jätab ta rahule ja jätkab oma reidi koolimajas. Noorukil polnud ikka veel und. Tal tuli teeisu. Tassika ingveri-apelsini teed oleks ilusti ära kulunud.

Hihi. Feeling awkward yet? "Ses suhtes, et.. Kui sa oleksid viieaastane, oleks asi üpris jamasti," jätkas Rémy nagu muuseas. Oh, tal ei olnud plaaniski edasi patrullima minna. Kõik olid nii kui nii juba magamas, nii et mingit korda tal enam pidada ei olnud.

"Ma ei saa sinust praegu aru. Äkki on asi hilises ajas?" pakkus noormees välja. Jututeema hakkas vaikselt välja surema, thank god. Ehk siis laskis Rémy kooli peal edasi? Léon tõmbas end aknalaual natuke koomale. Nii, nüüd oli jälle normaalne ruum nende vahel.

Veel kord üks kerge naer Rémy poolt. Léoniga oli lõbus. Ta märkas, kuidas kutt pisut eemale nihkus ning liikus talle veidi järele. "Sul on ilusad juuksed," sõnas ta seejärel, sasides ka korra koolivenna pead. "Paksud ja värki. Mis šampooni sa kasutad?"

Nüüd tõusis Léon püsti ja astus paar sammu eemale. "Okei, teeme nüüd ühe asja selgeks, ma olen hetero...Täiesti sirge. Selline värk ei ole mulle meeltmööda," lausus Michel kergelt ärritatud toonil. Vastik oli, kui Rémy ta juukseid näppis.

Haha, juba läheb! Rémy vaatas süütu näoga, kuidas Leon tema peale ärritus, nagu tema ei oleks mitte kui midagi teinud, samal ajal seesmiselt ta ilmselgelt naeris. "Hei, keegi ei olegi sinu orientatsioonis kahelnud. Kas on siis halb huvituda teiste juustest?" küsis ta rahulikult, tõustes aegamisi püsti. Runaway fast as you can..

Prsshh...Rémy oli praegu väga tüütu. "Sa oled üks veider kutt," muigas Léon. Üks noormees ei huvitu tavaliselt teise juustest. Kui Adora sasis Micheli juukseid, oli see meeldiv. Rémy poolt aga....Brrr...Vastik, ebameeldiv. Nad polnud ju mingid suured sõbrad ka, et selline tögamine tavaline oleks.

"Mul ei ole mingeid vastuväiteid selle koha pealt," muigas Rémy. Ah, Léoniga oli igav. Üks igav hetero kutt, kes ilmselt tormaks talle kallale, kui ta midagi üritaks. Aga ta oli endale reegliks pannud, et koolimaja siseselt tema ei kakle, nii et tuli vist back off'ida. Nuuks. Niisiis istus Rémy kerge ohke saatel tagasi aknalauale.

Vähemalt jättis Rémy ta hetkel rahule. Ausalt öeldes ei teadnud Michel ise ka, mida ta teeks, kui Chevalier midagi üritaks. Polnud varem sellist olukorda olnud. "Kas sa kellelegi karistuse oled ka määranud koridoris lurkimise pärast?" küsis nooruk.

"Üldjuhul minnakse koheselt oma tuppa tagasi, kui mind näevad. Nagu oleksin ma mingi suur kuri onu," vastas Rémy, "nii et neile ma ei tee midagi. Ja üldse, ära seda nüüd laialt kuulutama mine, aga ma üldjuhul ei tee suurt midagi. Eks kõige alguses oli küll selline, et räägin õpetajatele ära või saadan sulle loitsu kaela, kui sa kohe sõna ei kuula, aga nüüd ma võtan asja rahulikumalt. Kuigi vahest on lahe ka loitsudega midagi korda saata."