lihtsalt läbu (kes kohal ei ole, on KONNAJALG!)

Ei puudunud palju sellest, kui Rémy tõepoolest seal murul lebades tukkuma oleks jäänud - silmad olid tal igatahes kinni ja ükski lihas ei liikunud -, kuni ta kedagi oma jalgade otsa koperdamas tundis. Midaa.. Silmi ta sellegipoolest ei avanud, vaid kortsutas hetkeks kulme, tõmmates ka ühe jala pisut kronksu. Ta eeldas, et see sama tüüp kohe ka edasi läheb, arvates, et maas oli mingi kivi või midagi. Kahjuks see aga nii ei olnud. Järgmisel hetkel kuulis ta ähmaselt küsimust ja ka kätt vastu tema põski löömas. Ei, ta ei taha jälle peksa saada! Ainult midagi mõmisenud, tõmbas nooruk ennast küljele kägarasse, lootes, et nüüd minnakse ära. Just, let me die here alone, okay?

Õpilane || 17-aastane || VII klass Maine : 10 Posts : 173

Léon otsustas end läbule hiljem kohale ajada. Algus koosnes niikuinii alaealiste meeletust joomisest, et lõbus oleks. Noormees kuulis juba kaugelt suurt melu. Kuskil mängis muusika ka. Michelile jäid silma mõned noored puude all, kes jõid ilmselt viskit. Jutt oli neil juba üsna segane, ilmselt olid noorukid ühed esimestest pidutsejatest. Michel liikus edasi ja kuulus enda arvates tuttavat siidist häält. Lähenenud neiule selja tagant, võttis ta tüdruku ümbert kinni. Kes seal maas elutses?

Õpilane || 16-aastane || VI klass Maine : 0 Posts : 310

Adora abivalmis külg ei tahtnud jätta Rémyt sinna niisama vedelema. Mõnda õppejõudu päris ei tahtnud kutsuda, kuna see oleks liiga palju probleeme tekitanud, aga ehk lihtsalt kedagi, kes oleks saanud kolki saanud noormehe tolle magamistuppa ära viia.
Neidis võpatas kui keegi ta selja tagant ümbert kinni võttis ja oli valmis juba kellelegi äsama, aga sai siis aru, et see oli kõigest Léon. "Kas me saaks ta kuidagi magamistuppa ära suunata?" küsis neidis, pöördudes mureliku pilgu ja tooniga oma kallima poole. Kitty oleks tahtnud küll veel edasi lõbutseda, kuida ta teadis, et ei saa seda rahumeeli teha, teades, et keegi kuskil oimetuna lebab.

Õpilane || 17-aastane || VII klass Maine : 10 Posts : 173

Noormees suudles neiut põgusalt ja kuulas siis küsimust. "Mis tal siis juhtus? Jõi end oimetuks?" küsis nooruk vastu. Ise veel õpilasesinduse president. Hea eeskuju küll. Michel ei lasknud enda käsi iluduse ümbert lahti. Sqmal ajal jooksid mõtted seda rada, et võlukepp vaja välja võtta ja Remy saata kuidagipidi koolimajja magama. Ehk oleks pidanud hoopis ta venna kutsuma tegelema?

Jah, muidugi, jõi end oimetuks. Ja siis veel jõi enda kulmu ja huule veriseks. Jõi ribid sodiks. Muidugi, muidugi. Läbi mingisuguse häiriva udukogu, kuulis Rémy hääli ja oletas, et ilmselt tulevad need tema pea kohalt. Kuna ta siiamaani uuesti peksa saamas ei olnud, võis ta isegi rahulik olla, kuid pilku ka nagu tõsta ei taha ju. Äkki arvavadki, et on kutu ja seepärast midagi ei teegi. Hah! Aga kui nii ei olnud? Pooleldi justkui magades, viis kutt ennast tagasi selili, samal ajal valust vaikselt oiates. Ribid tegid haiget. Lõpuks kiskus ta siiski ka enda silmad aegamisi lahti, hetkeks enda silme ette ulatuvat taevast piideldes, kuid seejärel need ka pisut kõrvale viies ja ära tuvastades, kes tema juures seisavad. Palun, ei.. Rémy oigas uuesti ning peitis enda näo kätesse.

Õpilane || 16-aastane || VI klass Maine : 0 Posts : 310

Adora oleks tahtnud nii väga facepalmida, aga kuna asi oli siiski mõneti tõsine siis ta ei teinud seda. "Ta on kolki saanud," ütles neidis. Tema isiklikult ei teadnud, mida teha, kuna kui midagi sellist oligi siis küsis ta kelleltki abi, kes asja ära lahendas.
Kitty viis oma pilgu koheselt Rémy poole kui too end selili tagasi keeras ja ilmselgelt valu tundis. Tütarlaps võttis taskust oma võlukepi. Ta tõesti lootis, et loits töötab. See töötas siis küll kui ta vend oli 'maagilisel viisil' oma ninaluu puruks teinud. "Episkey!" ütles ta ideaalselt selge häälduse ja võlukepiviipega, osutades siiski Rémy poole.

Oh, look, they try to heal me! Rémy eemaldas käed näolt ning viis pilgu Adorale, kui tolle suust ravivat loitsu kuulis. Järgmiselt hetkel võis tunda, kuidas ta ribid raksudes paranesid ning kutt pidi huulde hammustama, et mitte karjuda. See oli valus! Aga noh, lõpptulemus oli siiski parem, nii et ei jäänud muud üle, kui kannatada.

Õpilane || 17-aastane || VII klass Maine : 10 Posts : 173

Alles nüüd märkas noormees, et koolivenna nägu oli verine ja segi pekstud. Kuidas ta juba kaklusesse sattus? Ribide raksumist oli valus kuulata. "Okei, ma üritan ta kuodagi poiste magamistuppa toimetada. Remy, kas peaks sellest kellelegi teada andma, et sa sellises olukorras oled? Vend ehk?" pöördus Michel maaslamaja poole. Praegu ei tohtinud poissi liigutada, ribidele poleks see hästi mõjunud.

Õpilane || 16-aastane || VI klass Maine : 0 Posts : 310

Adora pistis oma võlukepi tagasi taskusse ja pani tähele, et tal oli endiselt käes maasikalikööri pudel, kust ta ei olnudki jõudnud juua. Neidis ohkas. See oli päris hea küsimus, kuidas Rémy oli jõudnud kaklusesse sattuda. Noormees oleks pidanud külastama ka haiglatiiba. Kui mitte kohe siis kasvõi järgmisel päeval.

Is it done yet? Tundus, et tema r(oided)ibid olid kenasti tagasi oma õigesse paika sätitud, nii et suurem valu oli selja taga. Õnneks näos tal midagi murdunud ei olnud, kuigi, noh, selle vere peaks tegelikult küll kiiremas korras ära pühkima. Pole vaja, et see näkku ära kuivaks. That would be just.. nasty. Ta kuulis, mida Léon seletas ja ka viimast küsimust talle. Kellele, ei tea? Jon ilmselt aeles hetkel kusagil, nii et teda ei tasunud segada ja ülejäänud raudselt ei huvitunud tema tervisest. "Ei, ära räägi kellelegi," pomises ta vaikselt, olles endiselt liiga väsinud, et ennast liigutada. Tahaks magada..

Õpilane || 16-aastane || VI klass Maine : 0 Posts : 310

Adora läks pisut eemale. See olukord oli küll nüüd peaaegu otseselt party pooper. Muidugi lootis ta, et Rémy ikka omadega täiesti korda saab ja vahepeal susse püsti ei viska ja ei jää mingile kambale uuesti jalgu. See poleks ilus ju olnud. Kitty jälgis kahte noormeest ja jõi oma pudelist lonksu.