Le son de la musique

Hurrdurr muusikaklubi presku, keda ikka ja jälle selle konkreetse tiibklaveri taga istumas leida võib. Küsimust kuuldes tekkis Andre näole kerge muie. "Ma tegelen peotantsuga," vastas ta lihtsalt. Raskusi ei tõsta, kuskil jõusaalis teda ei näe, ta oli juba selline... pigem tugitoolisportlane. Aga tantsimisega tegeles pea sama kirglikult kui klaverimänguga. "Ära palun tee nägu, et see sulle üllatusena tuleb..." sõnas noormees siis, muie naeratuseks venimas. Või jättiski ta neiule vaikse ja pühendunud nohiku mulje?

Kätekõverduste tegemine lugemise ajal on tülikas - proovitud värk. Ja tema, kes ta higistamist ei kannatanud, muuga kui tantsimisega ei tegelenudki. Vot ballid olid tema aeg särada - naistele meeldisid mehed, kes oskasid ja tahtsid tantsida. Mitte et naistesaamine siin peaprioriteet oli, aga näite korras. "Päris paljud pole," vastas Andre, muie endiselt huulil. "Maailm käib endiselt ringi." Ühe hetke vaikuse järel päris noormees: "Mis tantse sa oskad?" Et mitte lisada - kui üldse oskad; otse loomulikult oskas Nadine tantsida.

Andre muigas Nadine'i vastuse peale. As figured. "Kas mademoiselle Dubois tantsiks minuga ühe cha-cha?" küsis noormees neidu ettevaatlikult maha pannes, justkui oleks tegemist kristallkujukese ja mitte elava tüdrukuga. Paaril ballil oli tema, maru vinge tantsulõvi, takistuseks olnud ka see, et teda pandi klaveril õhtut muusikaga täitma, ja oma kahe kire vahel ta valida ei suutnud. Mitte kunagi. Need olid liiga võrdsed. Nagu viisakas noorhärra kunagi tegi Rogier Dubois' ees kummarduse.

Right. Panties. Need olid ikka tema kä- ei olnud enam, juba oli Nadine need ära napsanud. Kergelt muiates jälgis Andre, kuidas neiu pesu taas jalga tõmbas ning, saanud neidise tähelepanu, sirutas tema poole käe, ja kui Nadine talle samaga vastas, võttis sisse tantsuvõtte - selg sirgu, õlad taha, kõht sisse - ning luges eeltakti jagu rütmi: "Kolm, kaks, üks, ja..." Ilma muusikata oli täiesti võimalik tantsida, kurat, üksi oli ka võimalik tantsida, ta luges endale pidevalt ise rütmi. Cha-cha meeldis Rogierile juba selle rütmi pärast - tempokas ja temperamentne -, samas ka ainult sellise lihtsa asja nagu meeletu puusadetöö pärast. Ei osanud ta seda kuidagi seletada, aga talle meeldis puusade liigutamine... tantsu eesmärgil, mitte selles mõttes, nagu enamik arvab.

OT: segane on täitsa pekstud. XD

Kes oleks osanud arvata indeed... Andre muigas kergelt, katkestamata liikumist, ning juhtis Nadine'i kiiresse pöördesse, et ta kenasti kinni püüda. "Üllatunud?" küsis ta taas neiu pilku tabades. Jaa, lisaks väledatele kätele olid tal ka tantsulised jalad. All the necessarily talented limbs - check! Watch the bookworm squirm.

What a bummer? What an honor pigem... Kui juba memedes rääkida, siis Andre näole ilmus Fuck Yeah Guy ilme, kuuldes Nadine'i sõnu. Üsna pea juhtis ta neiu viimasesse pöördesse - lõputaktid - ja lõpetas tantsu sujuvalt, tehes Dubois' ees kummarduse. "Oli au teiega jalga keerutada, Tantsujumalanna," lausus noormees veiderdavalt, muie eelmist, rahulolevat ilmet asendamas.

A Dubois like a Dubois - sestap polnud Andre üldse üllatunud, kui ta end järsku seina ja Nadine'i vahelt leidis, huuled taaskord kenasti okupeeritud. Üsna rahulolevalt vastas noormees sellele suudlusele, asetades käed neiu puusadele, et teda endale veel lähemale tõmmata, kui enam lähemale üldse sai. Järgmine kord muusikaruumi minna saab olema veider mis veider.

Komplimenti saada oli alati tore, olgu see siis missugune tahes, ning Andre vastas omalt poolt muigava naeratusega. "Ma tänan," võttis ta selle mõtteavalduse vastu, käsi täielikult ümber Nadine'i piha põimides. "Sina ka, mileedi." Kes Dubois'le ikka ütleb, et ta kole on. Esiteks oleks see hullemat moodi valetamine ja teiseks võib niimoodi surma saada, pidades silmas neiu metsikust.

Ega ta mingi macho olnud, et 'äss' olla püüdis. Pealegi oleks mehelikuma komplimendi nurumine oluliselt tobedam olnud kui Nadine'i lausutu väärikas vastuvõtmine. Kui neiu vaikseks jäädes talle otsa vaatas, kergitas Andre ühte kulmu, vahtides blondiga tõtt, ning muigas kergelt läbi suudluse, mis talle jälle kingiti. Nii armas, eks.

Veel paar suudlust ning Nadine tõmbus millimeetrikese eemale, et hetk hiljem Andre huulile mõned pehmed musid poetada. Neidis naeratas endamisi kui sõrmedega taaskord üle kuti põse libistas. "I like you," tõi ta äkitselt kuuldavale ühe üsna otsekohese, aga samas täitsa mitmeti mõistetava fraasi. Veel üks armas naeratus, veel üks pehme musi ning seejärel tõmbus Dubois täielikult eemale, astudes sammukese tahapoole. "Ma lähen tuttu ära," mainis neidis läbi oma pisut sassis blondide lokkide tõmmates, pöördudes juba minekule. "Bonne nuit," pööras ta silmad veel korraks üle õla Andre poole, enne kui pisut salapärase naeratusega tüdrukute magamistiiva poole jalutama hakkas. Vaevalt et ta päriselt magama läheb, pigem trallab oma õhukeses siidpidžaamas mööda magamistuba ringi ja üritab tüdrukuid välja hiilima või "tõde ja tegu" mängima meelitada.

Oo? Nadine'i järjekordse kommentaari peale kergitas Andre vaevumärgatavalt kulme. I like you? Tema tõlgendas muidugi kõike omamoodi, ebanormaalselt ja hoopis teisiti kui kõik ülejäänud, aga sellest siin oli võimalik aru saada vaid viiel mõeldaval moel, ja kaks neist oleks ka teistele arvatavad. Neiu teate peale, et ta läheb magama, noogutas noormees kergelt. "Roosasid unenägusid," soovis ta muiates ning kui Dubois eemale kõndima hakkas, pöördus ka tema, et teises suunas minna. Läheb ja jalutab pisut enne magamaminekut.

OT: Läbi nagu eesti kroon!