Tantsupidu!!!

Ei noh, kui ta oma põlvevärinast üle saab, siis pole tõstmine ju üldse nii halb. Südame alt käib jutt läbi küll, aga see on mõnus tunne. Adrenaliin. Kergel sammul järgnes Erica Jonile, kui see ta platsi keskele juhtis. "Oo," tegi ta, kuuldes, et Chevalieride kin seda lugu paremini esitab. "Ehk laulate mulle kunagi..." jõudis neiu mainida, kui tema tantsupartner teda keerutas ja kätega mööda tema külgi libistas. Oota, Jon... Millegi ütlemiseks, näiteks pisukeseks moe pärast protestiks, et Jon end nii vabalt ei tunneks, ta siiski suud ei avanud. Jon lubas end kontrollida ja ta usaldas kutti piisavalt. Pealegi pole Rémy vend ju mingi pervert. Right? Veel korra päkal keerelnud, tundis Antonia, kuidas ta taas üles tõstetakse, ning püüdis end taas võimalikult suleks teha, kuni oli taas kindlalt kahe jalaga maa peal. Tants läks hoogsamaks ja neidis tegi päkal kiire pöörde, nii et tema juuksed lendlesid, hakates naerma. Lugu oli väga energiline, Jon ka, nii et ta pidi endast parima andma, pidamaks kutiga sammu - aga ta oli selleks võimeline, kui vaid tahtis.

Come on, Jon ei hakkaks elusees oma venna naist 'käppima'. See oli kõigest tants. Pealegi oli Joni süda puru ja hea oli end ogaraks tantsida ja mitte vaadata kuidas Andre Laetitiat silmadega õgib. Nende samade silmadega, mida Jon kunagi ennastunustavalt vaatas. Ta igatses iga keharakku Andre juures ja see tegi ainult haiget, et Andre teda üldse ei igatsenud. Et tal oligi õigus ja Andre ainult mängis temaga. Merlin teab, mida Andre temaga tegi, et üldse suhet tahtis. Katsetas ilmselt, kas geid meeldivad või mitte. Jon peaks oma eluga edasi minema, ta teadis seda, aga kuradi raske oli kui kutt, kes su südame murdis sulle ükskõikselt vastu jalutas iga päev. Vähe sellest, nad ju jagasid koguni tuba. Igal juhul, hetkel keskendus Jon ainult Erica juhtimisele tantsupõrandal, tema keerutamisele ja lihtsamatele tõstele, mis suureks hirmufaktoriks polnud, aga lisasid tantsu nii palju juurde.

Tants või mitte, better be cautious than regret later. Jon võis pühak olla, aga kõik mehed seda ei olnud. Kui Jon teda taas tõstnud oli, muigas Erica kergelt. "Sul jäi ülekuulamine pooleli," mainis ta, vihjates küsitlusele, mida Chevalier läbi viinud oli, enne kui lugu läbi sai ja Rémy nende meeldivasse intervjuusse sekkus. "Järgmine küsimus?"

Järgmine lugu on ju aeglane. Ja selle loo ajal Andrel küll kuskile pääsu pole. No way! Isegi kui Laetitia peab selleks Andre enda külge aheldema. Ta ei kavatsenud lasta käest võimalust Andre vastu liibuda. Eriti nüüd, kus kutt talle pidevalt sügavalt silma jäi vaatama. Letty graatsiline keha liikus muusikarütmis nii, nagu Andre seda juhtis.

Tal kui õhtujuhil on ometi kohustused. No olgu, kui Letty end tema külge aheldada kavatseb, tuleb neiu lihtsalt kaasa võtta. Ega's neil lava taga riigisaladused peidus olnud, et sinna asjaga mitte nii väga seotud inimesi viia ei võinud. Kas või hetkeks. Pealegi oli lava taga naaaaaatukegi vaiksem, et vestelda või mida iganes. Väga ebasobiv koht, aga kui ta neidise tantsu käigus taas enda ligi keerutas, meenus talle tätoveering, mille Laetitia teha lasknud oli. Tema nimi. Selleks peab ikka ülepeakaela vastaspoole tunnetes kindel olema, et kellegi nimi - või, veel hullem, nägu - oma nahale jäädvustada lasta. No jah, kui mõtlema hakata, oli see tätokas täiesti põhjendatud - nad käisid ju terve aasta ja ta oli täpselt samamoodi head over heels Lettysse armunud. Joni puhul... oeh. Ta oli ka Joni armunud... olnud... ikka veel... Kõik see teater, mida ta teinud oli vaid selleks, et Jon ja Nadine teda aktsepteeriks, oli olnud selle nimel, et Jon ja ka ta ise aru saaks, mida ta siis õieti tunneb. Lettyga oli lihtne - neiu võttis teda siiani sellisena, nagu ta oli, ja ta ei pidanud end teatraalsuseni väänama, et meeldida. Ehk oli Tamara siiski see õige valik ja Jon lihtsalt... mööduv faas. Kui mõlemad osapooled haiget saavad, pole see õige, Tam seevastu nühkis end tema vastu igal võimalusel - räägime veel vihjetest, eks. Conclusion? He really wanted that drink...

Olles kusagil poole loo peal, sai Rémy vägagi selgelt aru, kui väga ta juba lavale igatsenud oli. Kogu see energia, mis tuli nii lava pealt kui ka alt oli lihtsalt joovastav ja lõbus ilme ei kadunud kuti näolt kordagi. Lauldes koos kolme ülejäänud muusikaklubi kaaslasega, võis teda pidevalt näha kas mikrofoniga põhimõtteliselt mängimas või siis koha peal mingeid tantsuliigutusi tegemas. Ta ei saanud ju väga palju ka ringi karata. Esiteks ei olnud ta seal üksi ning teiseks üritas ta siiski peamiselt laulmisele pühenduda. Hingega asja juures, nagu alati. Fraasi "You're the one that I want" juures vilksas tema pilk pidevalt tahtmatult sinna, kus oli Erica, kes tema vennaga mööda tantsuplatsi keerles. Ta üritas mitte üleliia muretseda, sest Jon oli siiski alati tantsimise puhul täielikult nagu omas kodus, kuid nähes, kuidas ta neidist lennutas, keerutas või lähemale tõmbas, ei saanud Rémy muud kui olla pisut kade, et ta ise hetkel seal, tüdruku juures olla ei saanud. Kuid talle meeldis ka laval. Ja õnneks oli tal olemas oskus ka vajadusel laulmise ajal absoluutselt kõik ülejäänu enda peast välja lülitada.

Ja Jon keerutas Ericat edasi, ning tantsis temaga terve loo kestel. "Oo, ma arvan, et ma tean juba piisavalt," vastas kutt ning keerutas siis jälle Ericat endast eemale ja jälle enda poole. Tõstis teda. Üldse oli neil väga lõbus, kuniks lugu läbi sai ja Jon tänas Ericat tantsu eest, ning juhtis ta tantsuplatsilt istuma, et siis ise lavale tõtata, sest järgmine lugu oli tema lugu.

Nicolette vaatas Olivieri laulu ajal lõbusa muigega Jilli ja Micheli tantsimas. Üllataval kombel ei näinudki nende pikkusevahe niiväga awkward välja. Tõenäoliselt sellepärast, et mõlemad olid enesekindlad javärki. Teise loo ajal vaatas ta korraks vilksamisi esinejaid ka. Nood tundusid ennast laval väga hästi tundvat igatahes. Aaand back to her dates. Vaikselt hakkas igav siin juba niimoodi üksi istudes. Ta sisustas enda aega sellega, et vaatas kedagi kena ja mõtles igasugu toredatele fantaasiatele. Hah, kui inimesed teaks, mis ta peas praegu toimub. See mõte ajas teda turtsatama. Jaaaaaa, oih. Juba saigi lugu läbi?

Üsna kiirelt sai lugu siiski läbi, olgu nii lõbus kui oli, ja Andrel oli aeg Lettyst taas lahkuda. Kui hetkeks, see pidi selguma pisut hiljem, aga noormees kummardas oma tantsukaaslase ees ja tegi lava suunas minekut. Peagi oli ta seal, saanud esinenutele veel ühe kiitva pilgu saata, ja haaras taas mikrofoni mõneks hetkeks enda valdusse. "Võrratu! Andkem tuliseks tantsitud põrandale naaaaaatuke aega jahtuda, kui teie ette astub Jon looga "Breakeven"!" kõneles Rogier lõbusal häälel, viibates lavale tuleva Joni poole. Õige viivuks vaatas ta kutile silma, kuid ei muutnud oma rõõmsat näoilmet - sest oli tantsupidu ja seal, vähemalt seal oli ta endale lubanud, et käitub korralikult -, vaid jättis sellest pilgust "jou, edu sulle!" järelkaja, kui lavalt maha hüppas, jättes lava Joni päralt. Letty juurde jõudes küsis noormees, lõbus ilme muigeks muutunud, neiult: "Kas tunned juba väsimust?" Vaevalt. She could probably go on for two days without resting.

Selleks hetkeks kui Andre oli Joni sisse juhatanud, oli Jon lava tagant omale noodid toonud. Nüüd astus ta lavale, tõmbas oma võlukepi välja ja kujundas veidi lava ümber. Nii, et suur must tiibklaver küljega publiku poole jäi ja Jon selle taha istudes kenasti välja paistis. Kutt sättis noodid paika ning asetas sõrmed klahvidele. Kõigepealt mängis kutt intro, silmad klahvidel, kuid siis tõstis ta pilgu ning heitis selle korraks saali, hakates laulma: "I'm still alive but I'm barely breathing," Joni pilk langes taas klahvidele. "Just praying to a God that I don't believe in. 'Cause I got time while he's got freedom," laulis kutt, ta pilk liikus taas saali, leides Andre Letty kaisust, nagu oligi arvata. "'Cause when a heart breaks no it don't break even," laulis Jon nüüd silmad nootidele viies. Mitte, et see lugu tal peas poleks olnud. "His best days will be some of my worst. He finally met a girl that's gonna put him first," Jon naeratas nukralt, silmad jälle klahvidele liikumas. Mis ajast see lugu nii õide oli kirjeldamaks hetke olukorda?
"While I'm wide awake he's no trouble sleeping, 'cause when a heart breaks no it don't breakeven. What am I supposed to do when the best part of me was always you?" viimase rea juures liikus Joni pilk taas saali, nagu tõesti tahaks seda küsimust Andrele esitada. "And what am I supposed to say when I'm all choked up and you're ok? I'm falling to pieces! I'm falling to pieces, yeah!" Jon niisutas oma huuli, ning alustas vahemänguga, silmad taas klahvidel. Merlini päralt, miks ta oli arvanud, et see on hea laul mida laulda?

Laetitia tantsis Andre kätevahel meeleldi loo lõpuni. Seejärel ootas ta kenasti, kuni kutt oli jälle laval teadustamas käinud ja tema juurde tagasi tuli. Selleks hetkeks, mil Jon jälle laulma hakkas, oli Laetitia taas Andre kätevahel, lähemal kutile kui varem, ning liikus aeglase muusika rütmis. "Sa tead, et ma nii kergelt väsimust ei tunne," muigas Letty. Ka tema hakkas Joni laulusõnu veidi tähelepanelikumalt kuulama. Aga neidist häiris, et Jon selle looga nii neetult palju tähelepanu nurus, kuigi Andre ei pannud seda ilmselt üldse tähele, sest ilmselgelt polnud neil Joniga midagi tõsist. Miks muidu oli Andre siin tema kätevahel nagu kuum vaha.

Michel tantsis Jillianiga kuni tormaka "You're The One That I Want" loo lõpuni. Seejärel tänas ta neidu lõbusalt ja juhtis ta laua juurde, mille ääres Nico istus. Neidise istuma aidanud, kutsus ta aeglaseks looks Nico enda tantsima. "Kuidas esinemine läks?" uuris Michel Nicot tantsupõrandal rahulikus tempos juhtides. Ta tegelikult eelistaks, kui neidis temast lühem oleks, aga noo, mis sa ikka teed eks.

OT: Whoops, ma olen veits maas ajast.

Jillian nõustus muidugi järgmisegi tantsuga, olles selle lõpuks juba üsna väsinud, mistõttu ta rõõmuga enda koha Nikki oma vastu vahetas. Tüdruk saatis paarikest pilguga, valades endale siis juua ja pöörates pilgu lavale, kus Jon ühe tema lemmiklooga esines. Ja pagana hästi veel, if I may add.

Olivier oli enda järjekordse esinemisega ka hakkama saanud ja kobis lavalt maha, suundudes nüüd ühe tühja lauakese juurde, mis üsnagi lava lähedal oli. Kellegi käekotike oli küll tegelikult lauaserval, aga Olli see väga ei huvitanud - ta tahtis seda esitust võimalikult hästi näha ja kuulda. Kui nüüd täpne olla, siis tahtis ta tegelikult lavale hüpata ja Jon'ile kalli teha, sest oli üsna ilmselge, kellele need valusad laulusõnad suunatud olid ja noh.. Ta ei tahtnud, et kutil üksi valus olema peaks. Aaga see oleks vääga veider ja võimatu ja rikuks kogu esinemise ära, nii et Olivier piirdus käsipõsakil Jon'i jälgimisega, unelev ilme näol.

Andre isegi ei mõelnud selle peale, mida tema "jou-jou" pilk Jonile tähendada võis. Tagasi Letty juurde ja tantsuvõte sisse ja ta pidas seda täiesti loomulikuks asjade käiguks, et neiu end tema ligi sättis. Ta ei mõelnud oma käitumisele - kuni Jon sõnu muutma hakkas. Oleks ta kass, oleksid tema kõrvad iga kord, kui ta midagi väära kuulis, nõksatanud. Ta teadis seda lugu peast - oli ta ju proovidel eriti innukalt kõiki kamandanud ja tõsiselt pahane olnud, kui Jon oma "eetriaegu" vältis - ja nüüd tegi Zach selle laulu ümber, muutes selle justkui kaudseks süüdistuseks... tema suunas. Meelega, eks. Heameelega. Miks muidu tegi Zach need sõnad ümber, teades, et ta kuuleb neid? Noormehe hallid silmad liikusid laval esinevale Chevalierile. Soov Laetitiast eemale saada ja see tops punši võtta tõusis taas esile. Mida ta teeb? Mida Jon teeb? Kas nüüd on see süütunne, mida veel kirsiks tordile lisada? Aga niisama minema tormata oleks ka veider. Ta ei saa. Ta on siiski eeskuju - tema peaks olema see õhtu tola, kes kõiki naerma ajab, särab nagu kõige säravam täht taevas ja on üleüldse heas tujus. Hakata jälle mõtlema oleks suur viga, sest siis peaks ta lava taga ühes nendest emergency dressroomidest kerra tõmbuma ja end tühjaks mõtlema.

Laetitia jälgis Andret. Deemet, näis, et kutt siiski kuulas neid sõnu. "Heei, siin on kuidagi umbne ja mul on nii palav. Äkki läheks värsket õhku hingama?" pakkus neidis. Kuradi loll Jon. Sellele Letty loomulikult ei mõelnud, et kui nad välja lähevad ei kuule Andre, mil Jon lõpetab, et siis uued esinejad lavale kutsuda. Üldse oli Laetitia juba unustanud, et Andre siin see teadustaja on.

Letty sõnu kuuldes pööras Andre oma pilgu taas neiule. Uh. Need silmad löövad ta jalust ma- Sõnad. "Ma ei saa ära minna, ma olen õhtujuht," lausus noormees neidist silmitsedes. Kas see pidev lava ja põranda vahet sagimine on Laetitial kuidagi kahe silma vahele jäänud? Naljakas, kuidas kogu ülejäänud saal teda tema punases ülikonnas näeb ja Letty ei vii üht ja teist kokku. Taas kiikas ta viivuks lava poole. Loll loom. Ära vaata sinna. Sa kaotad nii oma cooli. Kroonleht kroonlehe haaval. "Võtame parem midagi jahedat juua," pakkus Rogier omapoolse ultimaatumi välja. Nad saaksid välja minna küll, aga siis peaks ta, kõrvad kikkis, kuulama, et nagu perus traavel õigel ajal saali joosta.

"Aah, õigus jaa," noogutas Laetitia ning püüdis siis asja naljaks pöörata. "Kui ma sinuga tantsin, siis unustan lihtsalt kõik muu. Aga lähme võtame siis midagi juua," noogutas neidis ning tõmbus veidi Andrest eemale, et nad saaks koos joogilaua poole minna. Tüdruk seisis selle äärde, silmitsedes valikus olevaid jooke. Punš on ilmselt see, mille ta võtma peaks. Näis kõige populaarsema valikuna.

Näiteks selle, et lavalt on kõik suurepäraselt näha ja Jon teeb laulusõnu ümber, mis kõik, kui need hoolikalt kokku panna, annavad kokku ühe kuradi nõmeda post-draama draama. Laetitia praktiliselt nühib end tema vastu, viidates huvitav, millele, ja ajab ta veel rohkem segadusse. Stay cool, bro... See on sinu õhtu, ainus aeg aastas, mil sa saad rumalusi mikrofoni öelda ja keegi ei saada sulle hukkamõistvaid pilke, sest mikrofonis kõlab kõik kolm korda naljakamalt. Ära lase seda tunnetel ära rikkuda. Lettyl. Jonil. Kõigil teistel. Vaikides liikus Andre ümber tantsupõranda, seisatades alles joogilaua juures, ja võttis kaks topsi. "Mida sulle?" küsis ta Laetitiale pilku pöörates, vältides hoolikalt neiule otsa vaatamist.

"Punši," palus Letty. Ta silmitses hetke Andret. "Kõik korras ikka?" küsis ta kutilt veidi murelikult. Ilmselgelt polnud ju. Kes üldse lasi Joni lavale ah? Vastik oli see Jon. Kui Andre nüüd kahtlema hakkab nende lahkuminekus? Mis siis saab? Kuidas nad üldse olid lahku läinud? Kes kelle maha jättis? Kui Andre Joni, siis äkki ta tahab nüüd kutti tagasi ja kui Jon Andre maha jättis, siis ilmselgelt polnud Joni jaoks kõik läbi ja ta kahetses oma otsust. Olgu neetud see päev, mils Jon Andret ihaldama hakkas.

Nimetatud joogi tõstis Andre mõlemasse topsi ning ulatas ühe Lettyle, võttes teisest lonksu. Jahe. Väga hea. Küsimust kuuldes pööras ta pilgu taas neiule - see oli uitama läinud, kui ta punši jõi. Pisut kulme kergitades manas noormees näole naeratuse. "Jaa, kõik on korras. Kas ei peaks olema?" Ei. Ei peaks. Aga ta ei tohtinud seda endale praegu tunnistada, see rikuks kogu õhtu nii tema kui ka nende jaoks ära, kes tema teele peaksid jääma. Fuck Jon. Fuck drama. Ta oli seda endale ju juba ennegi sisendanud, kuni Joni laulumodifikatsioonid selle põhimõtte loksuma lõid. Ehk oleks lihtsam kellelegi teisele õhtujuhiülesanne kaela lükata ja ära minna, võtta Letty kaasa ja minna... Ei! Ta on tugev! Ta saab hakkama. See on vale koht arakslöömise jaoks. Ja Rogier võttis veel ühe lonksu, hallid silmad taas tantsijaid silmitsemas. Ei vaata lavale.

"They say bad things happen for a reason," alustas Jon taas laulmist, ta hääl oli kähedam kui alguses. "But no wise words gonna stop the bleeding... 'Cause he's moved on while I'm still grieving," enam ei tahtnud Jon Andret ja Letty't otsidagi saalist. "So when a heart breaks no it don't breakeven even. What am I gonna to do when the best part of me was always you? And what am I supposed to say when I'm all choked up but you're ok?" see polnud süüdistuna mõeldud. Kohe kindlasti mitte. See oli pigem meeleheide, kuidas Jon seda laulis. "I've fallen to pieces! I've fallen to pieces, yeah!" nüüdseks ei pannud Jon enam niivõrd tähelegi kuidas ta sõnu muutnud oli. Ta lihtsalt laulis ja tundis, et see lugu oleks justkui selleks momendiks kirjutatud ja just talle. "I'm still alive but I'm barely breathing. Just prayed to a God that I don't believe in. Well I got time while he got freedom, 'cause when a heart breaks no it don't break even. 'Cause when a heart breaks no it don't break even. 'Cause when a heart breaks no it don't break even," lõpetas Jon laulmise, ning mängis veel veidi klaverit, kuni lugu täiesti läbi sai.

Letty võttis topsi vastu ja kehitas siis kergelt õlgu. "Sa tundusid kuidagi mõtlik lihtsalt," lausus Laetitia. Jumala eest ei puuduta ta hetkel seda teemat, et Jon kogu kooli ees oma murtud südamest laulis. Gaah, kui vihaseks ta Laetitia tegi, isegi kui tüdruk täiesti rahulik välja nägi. Andre oli tema oma. T e m a oma ja mitte üks Jon mitte ühegi looga ei muuda seda.

"Kõik on korras, ausalt," kinnitas Andre kerge peanoogutusega, naeratus (mis nii väga siiras ei olnudki) endiselt näol, kui Joni hääl tema meeltes ringi põrkas nagu laksu all põrkepall. Seda enam tundis ta hetkeks kergendust, kui laul lõpuks ometi läbi sai ning inimesed plaksutama hakkasid. Kuni talle kohale jõudis, et nüüd peab ta minema ja Jonile otse näkku vaatama, sest kutt laulab ka järgmise laulu - ning oleks veider hakata mingit vältimisteatrit tegema kõigi nende inimeste ees, kes lava vaatavad, sest seal keeb laulude vahepeal elu kõige rohkem. "Tead, ma vist ikka tahan seda värsket õhku..." tunnistas noormees, kui oma topsi Lettyle ulatas ja üle tantsupõranda sörkis, et lavale volksata. Kiire sissehingamine, kiirem pilk Jonile kui Metsiku Lääne nobenäppudest kauboide revolvrid, ja mikrofon. Kallis, armas, kindel mikrofon. Varsti saab ta sellesse laulda ja jälle oma sisemise rahu taastada. "Ja Jon jätkab rahulikuma repertuaariga, kui temaga ühineb Rémy!" tegi Rogier taas rõõmsamat häält. "Palun! "Restless Heart Syndrome"!" teadustas ta loo nime, mõeldes korraks sellele, mida see tegelikult tähendas ja kui kuradi palju ta seda värsket õhku nüüd tahtis, ning lahkus lavalt, jõudes üsna kiirelt Tamarani, et tema käest oma punšitops võtta.

Peale enda loo lõppemist, lahkus Rémy lavalt, et minna koheselt Erica juurde, et ta oma käte vahele võtta üheks aeglaseks tantsuks. Ta oli ka muidugi pisut mures sellepärast, kui palju tüdruk veel püsti olla jaksab - ühe Chevalieri käest teisele pidevalt käimine võib päris väsitav olla. Aga see oli aeglane ja mitte kuigi pikk laul, eriti arvestades seda, et ta enne loo lõppu ka end valmis sättima pidi minema. Järgmine lugu oli suuresti tema päralt. Tema oli see, kes seda laulis, Jon saatmas teda pillil (ot: kuna sa, Jon, praegu klaveril oled, siis pole eriti vahet, kas sa lähed nüüd kitarri taha või jääd sinna samasse). Niisiis saatis ta enda tantsupartneri kenasti laua taha istuma, et mitte teda üksi keset tantsuplatsi jätta ning läks seejärel lava taha, kust ta kohe ka peale Andre sissejuhatust lavale sammus. Viinud ühe emotsioonidest rikka pilgu - ta oli ju väga selgesti kuulnud, mis vend oma laulusõnadega teinud oli - Jonile, noogutas ta talle, et too oleks valmis introt mängima. Sellega algust tehtud, oli peagi aeg ka laulmiseks, millega Rémy alustas, käed asetatud mikrofoni varrele.