Tantsupidu!!!

Letty naeratas loo lõpus tänulikult Olivierile ja vajutas ta põsele isegi pisikese musi. Siis jäi ta plaksutama ja uue loo algust ootama. Andre lavalt maha tulemine oli tõesti ahhetama panev. Kuid vaevalt jõudis Letty Olivierilt küsida, et kas kutt ehk tahaks veel üht tantsu tantsida kui ANdre juba nende juures oli. Neidis naeratas võluvalt oma endisele kutile ja asetas enda käe Andre kätte. "Ma olen varsti tagasi," lubas Letty Ollile ning läks Andrega kaasa, pannes peagi teise käe kuti õlale, et siis uue rütmika loo järgi tantsima hakata. "Sa nagu loeks mu mõteid," naeratas Laetitia. "Kannad punast ja siis tuled ja kutsud mu tantsima," muigas neidis. "Aga sa näed selles punases ülikonnas vapustav välja," mainis Laetitia.

Ja sedasi jäigi Michel oma kenast tantsupartnerist ilma, keda ta tantsu eest veel tänada jõudis. Ja Andre kohe pidi oma backflippidega uhkeldama. Saalis ringi vaadates taipas kutt, et seisis tantsuplatsil nagu emata varss hetkel, sestap tegi ta sealt sääred. Ühtegi igavlevat naist ka kuskil silmapiiril ei paistnud. Kutt sammus hoopis Olivieri juurde, kes umbes sama targalt ringi vahtis. "Hei. Vägev pidu mis," muigas Michel lõbusalt ja keeras end näoga tantsuplatsi poole. Ja algasgi see üleüldine "krabame veel need naised, kes vabad on" tormijooks, mis oli iseenesest ülimalt koomiline vaatepilt. Nagu toolimäng, kus keegi ei tahtnud ilma toolita jääda.

"No eks ma üritan. Okas kurku sulle," muigas Jon ja saatis Nadine'i pilguga. Veel nägi ta seda, kuidas Andre oma salto tegi ja jalutas siis nagu muu seas oma venna ja tema brititari juurde. "Kas ma saaks viisakalt paluda vähemasti ühe tantsu?" küsis Jon äärmiselt viisakalt ja kummardus veidi Erica ette, ulatades talle oma käe. Oh come on, nad peavadki sõbrunema. See on nagu maffia. Käid ühe Chevalieriga, pead kõiki tundma.

OT: emata varss XD Miks see nii naljakas on? XD Hästi, Michel

Kohe, kui ta Letty nõusoleku sai, juhtis Andre oma endise naise pisut eemale, kus oli rohkem tantsuruumi, ning asetas käe neiu pihale, asudes muusika rütmis liikuma. Neiu märkuse peale ta turtsatas, jättes vana hea Andre muige näole paigale. "Kes nüüd kelle mõtteid loeb, I wonder..." sõnas noormees lõbusalt. "Vice versa - sa näed selles kleidis väga..." Tema silmad liikusid üle Laetitia, justkui tehes temast täispikkuses võtet. "lummav välja." Midagi igavamat ei tahtnud öelda? Come on, Andre, sa oskad värvikamaidki väljendeid... Aga lummav Letty oli, sellele polnud võimalik vastu vaielda. Piisas vaid ühest üürikesest pilgust neiu rohelistesse silmadesse ja Olivier, kes tol hetkel sealsamas oli, hajus kuhugi uttu. Peale lahkuminekut tundub eks kümme korda vastupandamatum, mis. "Kuidas pidu siiani meeldib?" päris Rogier neidist keerutades, et ta siis taas kindlalt oma käte vahele püüda.

Justkui tellitult (kuigi keegi teda ei tellinud) saabus Jon, kes ülima viisakusega teda tantsule palus. Erica turtsatas vaikselt, tõsinedes siis hetkeks, et Rémyle pilk heita. Silmadega kõneldes, öeldes "üks tants, sorry...", võttis neiu talle pakutud käe vastu, tehes oma uuele tantsukaaslasele kniksu. Palun pea end seekord korralikult üleval, Jon, eks. Maffiavärgist tema ei teadnud ega pidanud seda mikski, oli ju Jon tema silmis piisavalt heas valguses, aga kõike annab parandada, eriti sellises muinasjutulises õhkkonnas.

"Kuule siiani oli pidu täitsa okei," naeratas Laetitia. "Aga nüüd on lihtsalt super," mainis tüdruk. Ta tantsis Andre kätevahel ja tundis end jumalikuna. See mees oskas kohe kindlasti siin saalis kõige paremini naist tantsupõrandal juhtida. Ja kui mõnus oli iga Andre puudutus. isegi kui see oli kõigest õrn puudutus seljal. "Ma siin juba mõtlesin, et peaks vist muusikaklubisse tagasi tulema. Väga maru pundi olete kokku saanud," mainis Letty. Siis saaks ta lisaküsimusteta koos Andrega laval esineda ja romantilisi laule laulda või mis.

Jillian lehvitas lõbusalt trummide tagant aplausi peale, tundes end nagu staar rockkontsertil. Ta oligi staar ja seda igapäevaselt. Ego ka piisav ja puha. Neidis tõusis trummide tagant püsti ja pani kingad uuesti jalga, sättides ka kleiti. Õnneks polnud see trummide mängimisel teda pea üldse seganud. Kui muusikaklubi naiskond lavale jõudnud oli, saatis ta Nikkile kerge silmapilgutuse ja hakkas siis samuti õigel hetkel laulma. See laul pani ennastki laval kaasa elama.

"Ma pole nii jube kui nad räägivad," muigas Jon. "Ja see, mis klassis juhtus... Vennad ikka kaklevad. Juba möödas, unustatud," kinnitas ta kui Ericat tantsupõrandal juhtis. Muusika oli hea, tantsupartner oli hea, meeleolu oli hea. Väikse napsu võtaks veel tegelikult, hetkel polnud tundagi, et ta enne pool topsi midagi alkohoolset joonud oli. Või palju seda mahla ja paljukest muud kraami üldse oligi? Jon naeratas endiselt võluvalt. Mitte, et ta oma venna naist sebida tahaks. Hell no. Lihtsalt kujutage nüüd ette kuidas keegi tantsib kivinäoga "Hey Mickey" järgi. See pole võimalik. "Niisiis, räägi endast nii kaua kuni mul on võimalus sind küsimustega piinata enne kui mu vend su ära lohistab," naljatles Jon.

Kindlasti oli ka paremaid, aga seda komplimentaarset mõtet pole pointi ära rikkuda. Letty vastust kuuldes lubas Andre muigel naeratuseks muutuda. "Kui tore, et see sulle meeldib..." mainis ta. Ei tea, mis põhjusel. Kiire pilguheit lava poole - nagu see seltskond seal ei saaks ilma tema valvsa jälgimiseta hakkama - ja tagasi oma kaunitarist kaaslasele. "Aga tule, keegi ei keela ja pole liiga hilja," sõnas noormees julgustava häälega. Aasta alles algas ju, neiul poleks õieti millestki ilma jäänud... peale tantsupeo, aga kui see meeldis, siis oli ju kõik korras.

Olivier kummardas kergelt enda tantsupartneri ees, põsed musi peale kergelt õhetama löömas. Ilusate tüdrukute peale reageeris ta ikka sedasi. Aga välja ta oma kohmetust väga ei näidanud, plaksutades esinejatele ja siis juba Andre'le, kes seal kaelamurdvaid trikke sooritas ja siis juba neidudele, kes end lavale sättisid. Ja siis oli saltomeister juba seal ja röövis temalt tantsukaaslase. Nähh. "Olge lahke," vastas ta siiski Andre'le kerge peanoogutuse saatel ja astus siis mõned sammud eemale, viies pilgu üle saali, et endale uut tantsupartnerit ehk leida. Või vähemasti siis tuttavat nägu. Aga üks taoline tuli hoopis tema juurde. "Hei-hei," vastas Oll kergelt naeratades, noogutades siis nõustuvalt. "On. Hea vaheldus ka," sõnas kutt, viies pilgu üle Micheli. Kuradi kena kutt.

Kivinäoga. Poleks ümberringi nii palju inimesi, laulaks ta heledal häälel kaasa ja vehiks peaga, nii et juuksed lendavad. Aga oli... Õnneks või kahjuks, kes teab. Hea seegi, et Jon temast pikem on. Rémy oli sama pikk kui ta ise ja kui kontsad ka alla panna, nagu hetkel oli, siis oli olukord pisut koomiline... Joni sõnu kuuldes hakkas Erica naerma - kaua ta tõsine olla ei suutnud. "Ma ei oska sulle niimoodi midagi rääkida, küsi, mida sa teada tahad," sõnas neiu naeratades. Huvitav, kas see oli Chevalieridel perekonnaviga, et mõlemad vennad nii hästi tantsisid. Ja siin ei mõelnud ta vereliini pidi tulnud oskust või midagi. Üleüldse. T e m a vend oskas ka hästi tantsida ja pidas mehiselt viisi.

"Koolist? Jaa, vaheldus tõesti," muigas kutt. "Ja pealegi saab tantsida, mida veel elult tahta, eks ole," sõnas Michel. Paaril korral sai lavale isegi trumme taguma minna. Mõnus. Ainult, et mis kasu oli kahe naisega peole tulla kui tantsida ikka ei saa? "Huvitav, kas meid viiakse dire juurde, kui ma su nüüd tansima paluks ja sa nõus oleks?" küsis Mitch naljatledes. No nad ei pea ju mingid ballroomdancingut tegema. Keegi nagunii väga seda seal ei teinud. Polnud sedasorti ürituski. Seega, mingi hip-hop intro oleks täitsa mõeldav isegi.

"Koolist ja üldse.. Rutiinist. Noh.. Mis ongi tegelikult kool," muigas Olivier, noogutades siis agaralt. "Süüa ka.." muigas ta siiski. Söök ja tants ja elu on täiuslik. Vähemalt tema jaoks. Küsimuse peale kergitas Oll pisut üllatunult kulme, kujutades just nimelt seda aeglase tantsu varianti ette, mistõttu ta põsed vast jälle natuke õhetama hakkasid. "Tahad järgi uurida?" küsis ta siis vastu, imestades hetk hiljem ise ka, kust tal selline julgus tuli, et sedasi vastata. Ju siis jõudis ajule kohale, mis laul parajasti käis ja koos sellega ka fakt, et mingit liibukat väga ei toimuks.

"Kui sa sedasi kutsud, siis kuule tõitsa võib olla, et tulengi," muigas neidis. Saavad koos klaverit mängida jälle. See oleks tore. Ja laulda ja kitarri mängida ja mida kõike veel. Ja neil oleks tore ja lõbus ja põhiline oleks see, et Letty saaks Andrega aega veeta. Väga palju aega. Neidis silmitses kutti mõne hetke naeratades end samal ajal muusika vallatus rütmis liigutades. Kahju lausa, et ta lendlevamat kleiti polnud selga pannud. Kuigi, ka see kleit oli päris lendlev juba. "Ja kuidas sa ise siiani õhtuga rahul oled?" küsis tüdruk.

"Kuidas Sigatüükas on? Kas seal haiseb?" küsis Jon naerdes. "Ei, ära vasta, see pole sinu kohta. Kas sulle loomad meeldivad?" küsis Jon hoopis. Sigatüükast ei räägitud Beauxbatonsis eriti hästi. Üldse olid siin pigem jutud, et igal pool mujal on täielik matsikari. Kombeid ei õpita. Ja fuhh ja pähh oli kõik. Aga kuidas lood tegelikult olid, kes teab. Eks oma kool oli ikka see maailma kõige parem. Hetkel oli aga oluline hoopis see, et millise naise ta vend siis omale õigupoolest oli leidnud. Ja kust üldse. Nende viimase dringi ajal oli Rémy öelnud, et keegi pole silmagi jäänud. Nüüd järsku on Erica.

Nad on nagu kaks omavahel sobivat tulikat siin. Või roosi. Või leeki. Kirevad võrdlused for the win! Tegelikult tahaks ta neid võrrelda leevikese puguga, aga ei - see ei kõlba mitte kuhugi, kes võrdleb ilusat piigat mingi paksu linnuga? "Jään ootama," lubas Andre lõbusalt, keerutades Lettyt taas. See kleit oli üle võlli lendlev, oleks veel lendlevam, tõuseks neiu siin õhku nagu vurr. "Kuule... Kõik sujub ja see on peamine," vastas ta küsimusele. President on ta täna õhtul kohe eriti. Tema klubi vastutab ju meelelahutuse eest, mis paneb ta Rémy järel teisele kõige vastutavamale kohale. Vot nii. "Kas mul on lootust sult ka teine tants saada?" küsis noormees seejärel. "Livin La Vida Loca" oli lugu, mille järgi Lettyle kohe kindlasti tantsu vihtuda meeldiks.

Eh. Haiseb. Ta oli aru saanud jah, et Sigatüügas polnud siin eriti kuldses valguses, aga rõhutas siiski kõigile, kel midagi vähegi ütlemist püüdis olla, et tema vana kool on täiesti korralik. "Jaa, mulle meeldivad loomad - eriti väikesed ja hääästi karvased," seletas Erica õhinal, kui Jon talt loomade kohta küsis. "Kutsikad ja kassipojad ja karumõmmid ja..." Ehk peaks tekkima päris terviklik pilt sellest, et talle meeldivad loomalapsed. "Järgmine küsimus," sõnas neiu naeratuse saatel.

Mitch vaatas hindavalt saalis ringi. "Aah, tead, ärme hakka. Pärast on draama, rikume veel teiste peo ära," muigas kutt. "Kena lips muide," mainis ta nii mööda minnes. "Läheks võtaks midagi juua hoopis ja hävitaks seda snäkilauda seni kuni teised tantsivad," arvas Michel viies pilgu tantsivatelt inimestelt Olivierile.

Jon naeris kergelt. Armas. Ericale meeldisid karvased loomad. Ja ta vend oli paras lokilammas. Khmm, ta ise oli ka. Chevalieri maffia märk ilmselgelt. "Järgmine küsimus," kordas Jon mõtlikult. "Räägi mulle mis muusika sulle meeldib," uuris Jon, taas Ericat keerutades. Raske oli mitte märgata kahte kirssi tantsuplatsil keerutamas. Grrh! Kas Jon oli nüüd tõesti Laetitia peale armukade? Oojaa. Sest see eit sai Andret käperdada ja Andrele see kohe meeldis. Selle peale tahaks lonksu kangemat või midagi. Ja mitte, et Jon sedagi aru saaks, et nad seal kirsid on, sest tema punast ei näinud. Aga truth be told, ega härga see punane värv huvitanudki, hoopis olulisem oli see, kuidas rätikut liigutati.

"Sa saad minult täpselt nii mitu lugu kui palju su oma jalad kannavad," muigas Letty lõbusalt. Tema ei teadnud, mis lugu järgmine on, aga Andret ja tema korraldamist tundes, uskus ta, et eks see midagi vägevat on ja loodetavasti ei esine siis Andre ise. Samas, ta ütles, et kaks tantsu, küllap ta siis ei esine.

Muusika. "Ma ei kannata screamot, aga kõike muud kuulan," vastas Erica, kui oli end sujuvalt päkal keerutanud ja taas kindlalt Joni poole vaatas, liikudes muusikasse. "Eriti meeldib kantri." Sest tema laulud lähevad kõik sinna kapsaaeda. Järgmine küsimus - sest vaevalt et Joni ülekuulamine veel läbi oli. Kuigi see võib veel kesta, sest kui kutt etiketti teab, siis peab ta temakesega veel ühe tantsu tantsima.

"Sa tead, et mu jalad kannatavad väga pikalt tantsimist, so be careful what you wish for," sõnas Andre naljatlevalt. Kui välja arvata pidev kohustus (ja lust) lavale tormata, et aeg-ajalt mõni vaimukas märkus teha ning laule teadustada, oli tal nüüd tükk aega täitsa rahulik olemine. Ei kuhugi laulma, klaverit või kitarri mängima. Ehk oma punšitopsist lonksama, kui sedagi. Pealegi ei olnud tal enam eriti tahtmist Lettyt kellegi teisega tantsima lasta, kui tal endal vähegi võimalik oli neidu tantsitada - iga pilk Laetitia rohelistesse silmadesse mässis teda aina tihedamalt sellesse võrku, millesse Tamara ta kunagi edukalt mähkinud oli. Oli's asi tantsupeos ja tema üliheas tujus või selles, et ta oli Jonilt haledalt korvi saanud, aga ta hakkas neidu taas ära armuma.

Olivier manas mängult mossis ilme ette, noogutades siiski nõustuvalt. Arvestades seda, et ta üsna kiirelt sellise tantsimise peale tomatit värvuselt meenutama hakkaks, siis jeah.. Parem säästab end sellest alandusest. Komplimendi peale viis ta automaatselt pilgu enda lipsule, justkui oleks ära unustanud, mida ta siis õigupoolest selga ajas. Ja noh.. Tegelikult nagu natuke unustaski. "Aitäh," sõnas ta pilku tõstes, kerge naeratus huulil, noogutades siis pakkumise peale. Söök kõlas hästi. "Sina näed üleni kena välja. Muide," sõnas ta lõbusa muigega, suundudes snäkilaua poole.

"Mul pole lipsu," muigas Michel. "Ega pintsakut," lisas ta endiselt muiates kui nad snäkilaua juurde jõudsid. Väga hea, et Olivierile süüa meeldis, sest Mitch armastas seda. Ta võis tunde rahul olla kui tal ainult midagi koguaeg hamba all oli. "Aga aitäh komplimendi eest," tänas Mitch siiski. Ta surus ühe käe oma mustade pükste taskusse, teisega haaras laualt tikuvõileiva ja pistis selle suhu, tõmmates hambaorgi huulte vahelt ära, pilku taas Olivierile viies. Kutt polnud temast väga pikem. Michel oli tegelikult üsna harjunud oleme see lühike kutt. Naljakas, et Nico oli tal käskinud tantsida, arvestamata sellega, et tal polnud kedagi, kellega tantsida ja nüüd sõi ta siin Olivieriga tikuvõileibu.

"Siis kehtib ütlus, et mida vähem riideid, seda parem," sõnas Olivier, taibates hetk hiljem ise ka, kui nilbelt see kõlas. "Tähendab.. See, et.. Pole vajagi. Ilma on ka kena," parandas ta end kiirelt. Mis tal viga oli, et ta igasse kutti nii suhtus nagu nad geid oleks? Või siis vähemasti bid. Kuigi in all reality olid enamus selle kooli kuttidest sirged ja ülejäänud paaridesse jaotunud. Olivier haaras parem ühe küpsise ja toppis selle endale suhu, et tal poleks võimalust rohkem lollusi öelda. Kahjuks sai küpsis üllatavalt ruttu otsa. "Huvitav, millal ma lavale minema pean.." mõtiskles kutt. Nende esinemistega oli ka suhteliselt nii, et.. 'Olivier laulab seda' 'ee.. ok?'