Tantsupidu!!!

Kui Andre oma 'avakõne' peetud sai ja esimene lugu peale hakkas, lonksas Michel lonksu veel oma joogist, et tops tühjaks saaks ja tõusis siis laua tagant. Hetke enda vesti kohendanud, astus ta julgelt Jasmine'i ja Laetitia juurde. Kutt kummardus Jasmine'i ette, et teda tantsima paluda ning kui neiu nõustus juhata kutt ta tantsuplatsile, kus nad kenasti muusikarütmis liikuma hakkasid. Tõesti, üks parimaid avalugusid üldse sellisele üritusele.

"Oota nüüd," pomises Jon ja tühjendas kiirelt ka oma topsi. "Mina peaks sind tantsima kutsuma. Kas tead?" mainis Zach kui nad tantsuplatsile jõudsid ja tõmbas neidise enda vastu, et siis lõbusalt tantsima asuda. Ei saanud ju ühe armujama pärast peol lasta raisku minna. "Ja ma mõtlesin seda tõsiselt, sa näed väga kaunis välja," muigas Jon. "Harv nähtus sinu puhul," ei saanud kutt siiski tögamata jätta kui naist tantsuplatsil keerutas.

"Clap your hands once and clap your hands twice and if it looks like this then you're doing it right," oli Andre peagi looga jõudnud selle teise salmi lõppu, alustades refrääniga, lauldes jälle Monicast ja Ericast ja Ritast ja Tinast ja kõikidest nendest naistest, kellega on nii tore aega veeta. Tema lõbus pilk liikus üle tantsijate, kes end jalule ajama hakanud olid, kui ta laulu välja kuulutas, ning nähes, kuidas noored tantsivad, sai ta indu juurde. Mis asi see oli, mida Jon talle öelnud oli? Mis asi on draama? Mahajätmine? Mis kuradi asi on masendus? Mis iganes need ka olid, ei suutnud ta vähemalt praegu selle peale mõelda. Ja oligi parem. Jõuab oma argiprobleemide peale mõelda ka hiljem, kui selleks veel tahtmist olema peaks. See, et kaks trompetit tema omaga ühinesid, oli ainult meeldiv üllatus - näed, keegi mõtleb temaga kaasa ja veel detailsemaltki! Win!

"Ma teen sulle komplimendi ja sa hakkad kohe peksma. Saa siis teist naistest aru," muigas Jon ja liikus kenasti muusikasse. Andre hääle järgi tantsida oli veider. Kuidagi nagu ebamugav ja samas just mugav. Huvitav, kuidas nad oma ühis lauludega hakkama saavad. Proovides oli Jon võimalikult palju viilinud ja Andre oli selle pärast päris tige olnud. Tema oleks ta tige, kui tema klubi midagi korraldama peab ja põhitegelinskid viilivad. Oi kui kuri ta oleks. Aga ta ei jaksanud ka Andre kõrval pidevalt täit auru mängu panna. Niigi oli ta lootnud, et saab klubi tegemistest nüüd kohe mõnuga viilima hakata, aga kus sa sellega. Nad pidid ju esinema seal üritusel. Ja ta imetles seda, kuidas Nadine suutis pidevalt selga sirgena hoida. "Kellega ma järgmise loo ajal tantsin ei tea?" vigises Jon. "Kõik naised on laval," kurtis kutt. Ja need, kes polnud, neil olid mehed olemas. Prsh. Aaah, siis saab omavoliliselt seda plaskut tühjendada.

Jasmine oli just Laetitiale vastamas, et mingu võtku pealegi ise mõni mees tantsima, ega seal midagi häbeneda pole, kui Michel tema ette ilmus. Neiu oli meeldivalt üllatunud ning loomulikult oli ta kutsega nõustunud, teel tantsuplatsile pööras ta veel pea hetkeks Letty poole ning pilgutas neiule kaaslaselt silma. Ka Jasmine oli avalooga vägagi rahul ning lasi Michelil end sujuvalt juhtida, nautides tantsimist kogu hingega. Ka Jasmine'ile oli Andre julge riietus silma hakanud ja ta pidi tõdema, et see sobis noormehele vägagi hästi. Hetkel ta aga tantsis ja ei mõelnud millelegi muule, isegi mitte sellele, et ta järgmise loo ajal juba laval pidi olema koos teiste muusikaklubi tüdrukutega.

Michel liikus osavalt muusika rütmis keerutades kena neidu oma kätevahel. Olgugi, et nad Jasmine'iga varem kahte sõna ka vahetanud polnud vist. Tsikk kuulus ju sinna 'lahedate' hulka ja Mitch oli see vaikne poiss, kes just silma ei torganud. Aga tantsima võis tüdruku sellegi poolest kutsuda.

Jasmine'i sõnadest indu saanud ajas Laetitia end püsti ja vaatas saalis ringi. Aah, Olivier seisis uksel nagu eksinud loom. Kohe oli neidis oma enesekindlal sammul tema juures. "Kas sa mind tantsima ei tahaks kutsuda?" küsis Letty. "Oo, tahad? Meeldiv," muigas tüdruk enesekindlalt enne kui kutt suu lahti sai ja viis ta siis tantsuplatsile. Poosi sisse võtnud hakkasid ka nemad platsil keerutama. "Ja ära nüüd ütle, et sa tegelikult kardad või vihkad tantsimist," naerata Letty.

"Oh, palun, kas sa teeks seda," muigas Jon. Sest ta ju nii kartis ise naisi tantsima kutsuda. "Ei, aga tegelt ka. Kes siia alles jääb. Laetitia. Kõik mehed on tal kaelas enne kui sa lavale jõuad," arvas Jon. (OT: Ja iseendaga ma ju ei tantsi ) "Oo, aga ma võin oma venna naise ära röövida. Vähemalt üheks tantsuks. Vaatame, kas britid oskavad jalga keerutada või mitte," muigas Jon kavalalt. Mitte, et venna naise röövimine üks lihtne ettevõtmine saaks olema. Nooh, küll ta hakkama saab.

"Miks?" uuris Léon Adoralt. Tabletid ei ole just kõige paremad, kuid pigem võtta neid, kui olla kogu aeg väsinud. "Mind motiveerivad paljud asjad ja inimesed. Kindlasti see, et see on viimane aasta, ei pea rohkem siis istuma. Samas on jama ka, et viimane aasta. Kahe otsaga asi. Aga mu sõbrad ja sina ka. Kui mul on kellegagi hea olla, siis on motivatsioon justkui korraga olemas. Veider?" selgitas noormees pikalt. "Aga kuidas oleks nüüd, kui me läheksime tantsima?" uuris Michel. Tantsupidu siiski.

Olivier viis pilgu saabunud neiule ja ei jõudnudki reaalselt suudki lahti teha, kui Letty juba tema eest vastanud oli. Kutt muigas vaid lõbusalt, suundudes neiu järel platsile ja võttes korraliku tantsuasendi sisse, hakates sujuvalt ja kindlalt Lettyt juhtima. "Ma armastan tantsimist, nii et sellepärast küll muretsema ei pea," tegi ta ka viimaks suu lahti. "Eriti kauni daamiga," lisas ta siis kerge muige saatel.

"Oii, ja ta räägib," naeratas neidis. "Ja miks sa üksi tulid?" küsis Letty endiselt naeratades. Ka tema armastas tantsimist. Ega ta muidu titest saati võistlustantsu vihtunud. "Sa näed ütlemata šikk välja," kommenteeris Laetitia siiralt. Tõesti nägi. Talle meeldis, et mehed end uhkelt riide olid ajanud. Ainult Michelile suruks ta veel kaabu pähe, sest ülikonda see mees ilmselgelt ei tundnud. Aga kaabu oleks asja natukenegi parandanud. Aga selle eest oli Laetitia tantsupartner väga kenas ülikonnas.

Olivier naeris kergelt selle tögamise peale. Eks ta oli jah veidi.. Vaikne ja tagasihoidlik poisu. "Mu nähtamatu kaaslane oleks muidu armukadedaks saanud," sõnas kutt täitsa tõsisel ilmel, noogutades enda jutule kaasa. Kergelt ogar oli ta ka lisaks tagasihoidlikkusele jap. hea kombinatsioon vähemalt. "Sellisel juhul teeme me väga kauni paari," muigas ta komplimendi peale. Samas Letty kõrval väga vahet polnud, milline tema oli. Kõigi pilgud olid nagunii neiul.

"Noh, ma lähen ära, sa jääb veel siia," vastas Léon. Okei, ilmselt kunagi hiljem sai ka sellest tablettide asjast rääkida. "Ooo, esitad väljakutse," muigas Michel ja tõusis ning ulatas Adorale käe, et tantsupõrandale minna, kus osad paarid juba keerlesid. Noormees vaatas ringi ja märkas, et ikka oli see tüüpiline grupis istumine. Lauatäis tüdrukuid, kes piidlesid lauatäit poisse. Muidugi ei teinud mehepojad sammukestki, et kutsuda üksikud tüdrukud tantsule.

"I do all to fall in love with a girl like you - 'cause you can't run and you can't hide, you and me gonna touch the sky!" laulis Andre mikrofoni, näol see muigvel ilme täiesti alles. Seal on Letty, seal Rémy ja Erica, Jon ja Nadine läksid tantsima... teadustas ta endale nii muuseas, jälgides, kuidas veel mõned end lõpuks jalule ajasid ja põrandale tulid. Kui algas viimane spurt finiši poole, astus ta pool sammu mikrofonist eemale ning tegi paar lustakamat jive'isammu, kasutades ära seda, et tema kitarril mingit silmaga nähtavat juhet taga polnud. Viimane "Mambo Nr. 5!" lõbusalt mikrofoni öeldud, lõppes ka lugu üsna kohe. Aplausiaeg, rahvas!

"Kõige kaunima, kohe kindlasti," muigas Laetitia. "Vähemalt hetkel," lisas neidis. Aga kui ta nüüd Andrega tantsida saaks, oleks veel ilusam paar. Ja mitte ainult tantsupaar. Jon polnud ka jalus enam. Letty keerutas end Olli kätevahel. Kuid kahjuks saigi varsti lugu läbi. Nooh jaa. Miski pole igavene. Laetitia tänas oma partnerit ja pöördus lava poole, et esinejatele plaksutada. Väga pikaks seda plaksutamise osa ilmselt ei venitatud ja tõenäoliselt pidid kõik muusikaklubi naiskad lavale jooksma kohe. Huvitav, miks kõik muusikaklubi poisid koos lugu ei teinud.

Plaks-plaks-plaks jah (OT: sest ma ei viitsi tegelikult neid ovatsioonipostitusi oodata), Andre pani kitarri ära ja viipas trompetid taas lavale tagasi. Neid polnud vähemalt mõne aja enam vaja. Hetkeks hinge tõmmanud, astus ta taas mikrofoni juurde, jälgides silmanurgast, kuidas järgmise loo jaoks vajalikud inimesed lavale tulvasid (OT: juhin jah teid, Nadine ja Jasmine) ning ootas, kuni kõik omal kohal olid. Siis vedas ta naeratuse kõrvuni, pöördudes publiku poole. "Järgmise loo kannab teile ette Clef de Soli naispere - Nadine, Jasmine, Nicolette ja Jillian - ning palaks? "Hey Mickey"!" teadustas ta rõõmsal häälel, astus mikrofoni juurest ära lava servale, pööras inimestele selja ning sooritas vindiga tagurpidisalto üle parema õla, maandudes lava ees olevale tühjale alale, kuhu keegi tulla polnud taibanud. Ja Andre van Eyck tahab nüüd juua. Kuhu tema punšitops saigi... Oh so casually kõndis noormees lava taha, tõi sealt oma topsi ja seadis end sinnasamasse istuma, et lavani nii ilmatu maa poleks, kui ta jälle jooksma peab.

Erica ja Rémy tantsisid kenasti Mambo lõpuni ja loo lõppedes tegi neiu viisakalt kniksu, tänades oma tantsupartnerit nii tantsu eest, et siis ka aplausiga ühineda. Jälgides, kuidas Andre lavalt salto tegi, ahhetas neidis vaikselt, pöördudes siis oma kaaslase poole. "Kas tantsime veel?" küsis ta lihtsalt moepärast. Tema tahaks küll tantsida. Mitte istuda või süüa. Aga Rémy arvamusega tuleb ka arvestada.

Nikki ohkas lausa kergendatult kui lugu lõppes. Tal oli tunne, et ta tahaks jääpakki enda vaesele jalale nüüd. Ta jõudis vaevalt aga püsti tulla, kui Andre oli juba järgmise loo teadustanud. Merde oleks vist kõige sobilikum selle peale öelda. Eii... aga saab hakkama küll. Lihtsalt kerge valu oli. Aga pärast seda lugu saab ta lavalt maha ja mingi jahutava loitsu peale ja on kombes jälle. Ega see muud, kui lihasekramp olnudki. Ta naeratas Jillianile, kui too samuti trummide tagant välja tuli ja teistele, kui nad lavale ilmusid. Kuna tal juba enne, trompetite jaoks kaasavõetud võlukepp nahktagi sisetaskus oli, polnud mingi kunst ka selle loo jaoks muusikat taustaks võluda. Pealegi oli seda proovides ka harjutatud saadud. 1-2-3 jaaaa... läks! natuke aega oli muusikat, enne kui sõnadeosa pihta hakkas "Oh, Mickey you're so fine, you're so fine you blow my mind, Hey Mickey!" algaski siis laul pihta. Fun-fun-fun. Talle meeldis kohutavalt laulda. Rohkem ehk isegi kui klaverit mängida.

OT. Laul siis igaks juhuks siia ka. Hey mickey!

Vaevalt keegi tema topsi puutuma tuleb. Või siia lauda istuma. Lugu oli hea ja rütmikas ning Andre oli võtnud nõuks vähemalt kaks tantsu Letty käest välja meelitada - arvestades neiu endist kiindumust temasse polnud neid vaja isegi meelitada... Igatahes ajas ta end oma kohalt püsti ning kõndis mööda tantsupõranda serva, kuni jõudis otsitud neiu ja tema tantsupartneri, Olivieri juurde. "Lubage, ma laenan teie kaunist kaaslast," tegi noormees aupakliku kummarduse ja pakkus Laetitiale käe. Tegemist oli fantastilise tantsijaga ja olgugi nad eks siin ja eks seal, normaalselt läbi saada oli ka tore, eriti kui Joni puhul see "jääme sõpradeks" värk ei õnnestunud, aga Letty puhul täiesti korda läks.