Loominguline väljendus - I tund

Esimese reaktsioonina oleks Andre tahtnud kihvatada ja Micheli perse saata, et seejärel oi kui dramaatiliselt klassist minekut teha - ja olla sitaks hea eeskuju -, aga sai endal mõttes natist kinni enne, kui mingi solvang üle tema huulte lipsata jõudis. Michelil oli õigus - ta ei saa enam käituda nagu peksa saanud kutsikas, kes vähimagi torkimise peale jälle niutsuma hakkab või hoopistükkis hammustab. Pea püsti. Eriti kui tantsupidu on tulemas, kus ta peab olema õhtu ergutaja, neetud õhtujuht. Seal polnud lömitaval ja end haletseval penil kohta, sinna oli vaja faking ükssarvikut, kes laka lehvides peo käima tõmbab. Oli ka tagumine aeg see ükssarvik välja tuua ja dresseerima hakata. "Me ei räägi sellest, okei?" esitas noormees oma tingimuse, olles oma häälest kaotanud sinna siginenud sapisuse. "Ma katsun olla, aga rohkem seda ei aruta." Okei. "Ma teen backflip, handstand, sideflip ja õpetan selle sulle etteaste käigus selgeks. Hip-hopi oskan kenasti-" mida ei oskaks? Indiaanlaste tantse ehk. "-, nii et meie etteaste on enamvähem paigas?" tõmbas Rogier plaani sujuvalt kokku. Vahele pisut improt... et voilà!

"Haha, tule jah, pesen sinu ka puhtaks," naeris Jon kergelt. Jeah, kujutada ennast peegleid pesemas oli ikka ütlemata naljakas. Jon kõndis samuti sinna lagedamale alale. "Kui pikk see olema peab üldse?" küsis ta. Hetkeks vilksatas pilk Andrele. Huvitav, mida nad teevad. Noo, eks seda ole näha. Jon kummardus korra ette ja puudutas oma varbad ära, siis istus ta maha ja hakkas jalgu venitama. Olgu või lühike kava, lihasrebendit ikka ei tahaks.

Mich tegi nagu lukustaks suu. Ei maini siis ei maini. Lihtne. "Ja mina õpetan sulle?" nüüd oli kuti pea järsku tühi. "Kuidas me seda alustame üldse," da fu just happened. Kõik jooksis kokku. Kes nüüd end kokku võtma peab. "Oota," tõstis Mitch käe ja neris enda üle. "Nii, sina 'õpetad' mulle selle värg, enne teed niisama neid trikke ja ma 'naeran' su üle. Ilma hääleta. Aa mis trikiga ma sinu 'kadedaks' ajan?" küsis Michel.

Silmanurgast liikumist märgates pööras Andre silmad sinnapoole, kus Nadine ja Jon end soojendama sättisid, kuid viis pilgu kohe Michelile tagasi. Focus, bro. "Naermine nüüd päris kadedus pole," mainis noormees kergelt muiates - Mitchi hetkeline Error 404 oli päris naljakas. "Pigem... Üks meist teeb oma leivanumbri, teine põrnitseb - või midagi taolist. Siis teine tuleb omaga lagedale, esimene põrnitseb. Ja selline... Tead ju, filmides, kui vastased ringiratast liiguvad, jõllitades üksteist? See element oleks päris efektiivne," arutles Rogier. "Ja mingi hetk lõpetame, lööme käed ja hakkame üksteisele oma trikke õpetama. Sa võid mistahes hip-hopisamme teha - olen kiire õppija." Nii et selle osas ei tohiks probleemi olla.

"Naerad ikka ja mõnitad kedagi, kelle peale kade oled ju," arvas Mitch. Ta ka ei teadnud. Paljukest ta kade olla viitsis. Tema puhul oli kadedus pigem vaikne põrnitsemine ilmselt. Head neist ei räägi ju, kelle peale kade oldakse. "Kui me sedasi ringiratast tiirutame siis see väljendab pigem võitlust ja teineteisest üle olemist kui kadedust," arvas Michel jällegi. Kadedus oli ikka üks kuramuse keeruline teema. Miks kurat nad selle järgi midagi tegema pidid? Kogu klassiga. Ega nemad ei kakelnud ju.

Haaah. Kui Michel oleks Joni või tema mõtteid kuulnud, oleks ta ka osaks kaklusest saanud. Aga keegi ei kuulnud kellegi mõtteid, juhuu, nii et sinnapaika see asi jääb ka. "Kas kadedus ei kütagi kirgi niimoodi, et tahaks kallale minna?" kergitas Andre kulme. "Ikka parem kui kükitada ja end edasi-tagasi kõigutada," lisas ta turtsatuse saatel.

Whee, nad on koos! "Mitte väga," vastas Rémy kergelt Erica küsimusele, "pean lihtsalt veidi aega Beauxbatonsi seinte vahel konutama. Muud põhimõtteliselt midagi." Nojah, pluss ta oli veel katseajal oma presidendistaatuse poolest. Aga see ei olnud hetkel oluline. "Okei, on sul mingeid ideid, kuidas me tunnitöö teeme?" küsis ta neidiselt. Kadedus. Seda oli nii veider Ericaga välja mängida.

"Õigus, kunsti ei saa sundida," muigas Jon. "Siis teeme nii kuidas tuleb," muigas ta. "Teeks mingi armukadeduse teema, mingi võimalikult karmi värgi, mis kõigi suud lahti vajuma paneb," pakkus Jon, venitades oma jalad spagaati. No olid naad ikka eputajad oma venivusega. Vaata, et nad võib omavahel sõlme siduda, sest tundub, nagu luid neil pole.

Linnaminekukeeld polnudki kõige hullem... Ta oli arvanud, et Rémy pannakse tualette pesema või midagi. Sellist rõvedat, mida keegi teha ei taha. Küsimuse peale raputas Erica pead. "Mitte ühtegi ideed," vastas ta ausalt. Mõtleme nii - kas ta on kellegi peale kade olnud? Letty peale... Ta oli kade Letty peale, et Letty oli Prantsusmaal ja Beaux's ja tema mitte... Mida ta teinud oli, et sellest üle saada? Võtnud ohjad enda kätte ja vanematele pähe istunud. Aga sellest polnud eriti kasu, aitamaks tunnitööd teha. Mis veel? Ta ei olnud eriti kade. Tal oli olemas kõik, mida vaja, ja rohkemat ta ei osanud tahta... "Sul?"

Rémy mõtles pisut. "No.. me võime minna muidugi ka lihtsat teed - üks teeb või omab midagi, mille üle kade olla. Aga see poleks minulik," lausus ta, kui siis silmad Ericale viis. Jah, ta oli alati kõik asjad võimalikult keeruliseks ja raskeks ajanud. Hea võimalus Erical kahetsema hakata, et ta Rémy omale paariliseks valis. "Mida sa üldse teha oskad? Laulda, seda ma tean. Kitarri mängida, seda ma ka tean." Ja rohkemat ta tegelikult ei teadnudki. Pagan. Miks nii vähe? "Kas sa näidelda oskad? Või tantsida? Joonistada?" uuris ta.

"Minul küll ei küta," muigas Michel. "Aga ehk olen ma mingi veidrik ka. Ma siiski leian, et see peaks olema midagi sellist, et sa teed midagi ja ma üritan järgi teha, aga feilin ja siis ma mõnitan sind sellega," arvas Michel. Nad veel lähevad kaklema selle asja käigus. Tegelt ka, miks kurat nad kõik kadedust pidid tegema. Saaks siis nii, et igaüks valib omale ise teema.

Jah, kaklema minna. Palun ei. Ta jäi alati kaklustes alla, sest otsustas olla see, kes hiljem nii väga süüdi ei jää, eks. Väga ennastsäästev hoiak. "Ma näen pigem, et see, kes oskab, mõnitab, aga what ever floats your boat," sõnas Andre muige saatel. "Okei... Kuidas sa sellist... kuidas nüüd öelda, pingelist hetke ette kujutad? Midagi sellist võiks ikkagi sees olla, kus üks on naernud ja teine on naernud ja kumbki olla ei suuda ja on üle mõistuse kadedad. Niisama lambist ära leppida ka ei saa ju, see pole isegi kõige idiootsema idioodi standardite järgi okei." Räägib omast kogemusest.

"Miks peaks see, kes oskab, mõnitama?" küsis Michel arusaamatult. "Kas sa mõnitad teisi kui oskad neist midagi paremini?" küsis ta üks kulm kõrgemal. "Või kui sul on midagi, mida neil pole? Meil on kadedusest väga erinev arusaam vist," muigas kutt viimaks. Tema küll ei läheks kellegi üle naerma, kui see keegi hip-hopi ei oska. "Äkki teeks nii, et üks oskab ja siis teine püüab ja ei oska ja siis mõnitab, et ha, tegelt see on nagunii mõttetu asi, mida osata ja siis teine oskab, aga esimene ei oska ja esimene mõnitab teist, et ega sa ka parem pole ja siis jõuab üks neist selgusele, et nad võiks oskuse oskuse vastu vahetada," seletas Michel veidi kohal liikudes.

"Oh, mulle meeldib su idee Dubois," muigas Jon ja tõusis maast. "So mina olen see armukade... Mmm. Kui sa nõus oled, et ma sind tuuseldan," muigas Jon. "Lihtsalt siis saaks väga šokeerivaid tõsteid teha. Kägistamine näiteks. Ja õps jääbki arvama, et ma olen mingi närvihaige," naeris Jon vaikselt. "Aga mingi love-hate thing oleks kindlasti väga hea idee. Igasugu tõsteid ja hüppeid ja flippe ja asju sinna sisse loopida ja asi olemas," arvas kutt.

Andre turtsatas. "Here's the catch - ma ei olegi tavaliselt kade. Pole nagu mõtet või nii, nii et vabandan, et ma kadestada ei oska," sõnas ta lõbusalt. Lahe oli see jah, et kui ta juba mingil moel oma pahast tujust välja tuli, hakkas ta jobutama. Muutus rõõmsamaks. Mida kõike. Ja alles mõne aja möödudes vajus jälle ära. "Olgu, teeme sinu plaani järgi. Kõlab loogilisemalt. Kas mingi taustamuusika paneme ka? Midagi, mis meeleolu looks? Niisama vaikuses ringi siiberdada pole päris see, mis õige meeleoluga."

"Teeme pantomiimi," muigas Michel. "See oleks kindlasti väga geniaalne lähenemine," ta naeris. "Ei, aga tõsiselt rääkides, mingi hip-hop mix võiks olla. Ilmselt. Midagi sellist rütmikat," pakkus Michel. "Ma jätaks loo valiku sinu teha, sa oled meil muusikaklubi president ju," naeris Michel lõbusalt. Neil oli nalja nabani vähemalt.

Pantomiimi mainimise peale norsatas Andre, leides selle eriti tobeda variandi olevat. Geniaalne tõesti. "Jah, tõeline presku," turtsus noormees, kui talle meelde tuletati, et jah, ta on endiselt selle klubi eesotsas. "Mitte et mul hip-hopi osas mingi eriti hea maitse oleks... Aga Eminemi "We Made You" taust? Ilma lauluta," pakkus noormees esimese loo, mis tal pähe tuli. Oli ta hip-hopi tõesti õppinud, kas arvutist videote põhjalt või sõpradelt või ühel juhul isegi vastavalt treenerilt, mis siis, et viljeles pigem peotantsu kui muid stiile.

Jasmine vajus ülesannet kuuldes mõttesse ning peaaegu ei pannud tähelegi seda, kui õpetaja ja natuke hiljem ka ta vennakesed tagasi saabusid. Neidise mõte töötas seejuures aga täiega ning noodid justkui tantsisid seal ringi, endale õiget kohta otsides. Ta oli küll kuulnud, et õpetaja soovitas neil rühmadesse võtta, ent seesuguses meeleolus otsustas Jasmine kindlalt üksi olla. Millegi üksi tegemine polnud üldse tema moodi tegelikult. Kui lugu oli ta peas juba peaaegu, et valmis, otsustas Jasmine minna ja klaveritaha istuda, et see siis läbi mängida ja igaks juhuks reaalselt nooti kirja panna, kuigi seesugused viisid jäid talle tavaliselt ideaalselt meelde. Ta mängis hingega, ent vaikselt - et mitte teisi segada, aegajalt pause tehes ja mõnda nooti siiski muutes.

"Ooh, see on hea valik," kiitis Michel. "Aga miks ilma lauluta?" küsis ta siis. "Kuigi, ilma lauluta oleks see ka päris vägev," muigas kutt. "Jaa, see on hea valik," noogutas ta siis kui peas seda lugu mängis ja mingeid dancemove mõtles. "Aga kas me paneme selle kava ka kokku mida me siis koos tantsime pärast?" küsis ta. Et nooh tegelikult nad vist siin midagi majorägedat kokku panna ei saa ja selleks oleks neil vaja peegleid, et sünkrooni tantsida, aga kui Jon ja Nadine seal tantsualal oma spagaate venitasid, mis iganes iluvõimlemiskava neil ka ei tulnud, ei saanud seal harjutada.

Hea valik? Bazinga! Andre muheles rahulolevalt. Nice one, president. "Ilma lauluta, et sõnad segama ei hakkaks ja vaatajad etteastele keskenduda saaksid," sõnas ta. "Tead ju, kuidas näiteks millegi lugemise ajal on instrumentaalmuusika parem kui mingi laul, kus keegi muud juttu kõrva karjub." True story. Küsimuse peale lubas noormees muigel näole tekkida. "How about... sa paned selle kava oma peas kokku ja õpetad mulle etteaste ajal selgeks ja ma improviseerin midagi juurde? Natuke personaalse väljakutse moodi küll, aga ma saan muude stiilide elemente ka sekka panna," seletas ta oma mõtet. Või Micheli mõtte laiendust. Pilk klassi avatuma osa poole kinnitas, et jah, neil polnud praegu kuskil harjutada, mis tähendas, et tuleb jääda lootma oma võimele midagi käredat on the spot kokku keerata. Ja seda ta juba oskas.

"Muusika," mõtles Jon. "Ma ei tea... Mis sobiks?" ta sirutas oma käsi. "Uuh, see Eminemi jaa Rihanna lugu. Uknow, see sobiks hästi. Või on see liiga ära leierdatud?" küsis Jon mõtlikult. Aga samas see sobiks kui nad seal mingit petmist ja kadedust teevad. Vist. Peaks ikka sobima. "Ma mõtlesin, et selle kägistamise võiks teha nii, et ma võtan su kaelast eks," Jon astus Nadine'i juurde ja võttis parema käega tüdruku kaelast, aga mitte tugevalt. "Ja siis vasaku viin siia," ta viis käe neiu kaenla alla: "ja sa hüppad ja ma tõstan samal ajal, nii et publikule jääbki mulje, nagu ma kõrist tõstaks sind," selgitas Jon.

"Okei, sobib, sest nooh... See on nagunii ainult tunni ülesanne," muigas kutt. "Kadedus," kordas ta siis. "Paneb kohe mõtlema selle üle," arvas Michel. Millal ta viimati kade oli. Ja mille peale? Raske küsimus tegelikult. Kutt keeras end Joni ja Nadine'i poole. Parasjagu oli Joni käsi Nadine'i kõril. "Ee, nad ikka saavad endiselt omavahel läbi eks," pomises Mictch veidi kahtlevalt ja vaatas Andret. Vaikse poisina oli tal inimestest hulk infot tegelikult. Inimesi jälgides saab palju rohkem teada kui neid kuulates. Aga hetkel näis küll nagu Jon oleks jälle ära keeranud. Kuigi ta vist ei kägistanud tüdrukut ja see võis osa nende kavast olla.